Perearstid: võimuleppe tervise osas on mitmeid küsitavusi

Ruth Kalda

FOTO: Lauri Kulpsoo

IRLi ja Reformierakonna valitsusliidu programmi tervishoidu puudutav osa tekitab vastandlikke tundeid, jättes positiivse kõrval õhku mitmeid küsimärke, hindas perarstide seltsi juht Ruth Kalda.


«Alustagem sellest, et juba peatüki alguses rõhutatakse eelkõige inimese enda vastutust oma tervise säilitamisel ja parandamisel. Iseenesest ei ole see sugugi vale, sest inimese tervisekäitumine määrab palju, samas aga peaks kõigepealt riik olema teinud maksimaalse selleks, et igaühel oleks võimalik teha teadlikke ja tervislikke valikuid,» rääkis Kalda.

Liiga üldised lubadused

Riigipoolse panusena mainitakse tema sõnul küll tervislike eluviiside edendamist ja rahvatervise seaduse kaasajastamist, aga enamjaolt on riigi panus sõnastatud üsna umbmääraselt: «vaatame üle», «tõhustame», «peame vajalikuks» jne.

Vastukäivaid tundeid tekitab ka lubadus suurendada korrapäraste tervisekontrollide mahtu nii lastele kui täiskasvanutele, sõnastamata, mida see täpsemalt tähendab ja mille arvelt see maht saavutatakse. Kui täiendavate kohustuslike visiitide arvelt, siis kust tuleb ressurss nende lisavisiitide tegemiseks? Selleks on vaja ju nii inim- kui rahalist ressurssi.

Samas leppes küll lubatakse võimaldada perearstidel palgata lisaõde ennetustegevuse tõhustamiseks ja krooniliste haigete jälgimiseks, aga ei pöörata tähelepanu sellele, et juba täna on meil koolitatud terviseõdede puudus ja oleks vaja suurendada õdede koolituse riiklikku tellimust.

«Iseenesest on lubadus lisaõe palkamiseks väga tervitatav, oleme selle lubaduse saavutamiseks lugematul arvul koosolekuid pidanud. Kuidas ja kellele pannakse aga vastutus selle eest, et tervisekontrollide maht suureneks? Kas perearstid peavad hakkama inimesi aktiivselt välja kutsuma ja kas selleks on üldse tarvidust? Kas poleks parem kasutada ära olemasolevaid visiite selleks, et võimalikult palju nende jooksul teha?» küsis Kalda.

Mitte rohkem, vaid paremini

Ta lisas, et määrates eesmägiks vaid visiitide arvu, pannakse rõhk pigem kvantiteedile. Perearstid sooviks aga kvalitatiivset hüpet ehk pühendada rohkem aega sisulisele tööle. See tähendab väiksemat patsientide arvu nimistus ühe arsti kohta ja rohkem pereõdesid.

Mõned ettepanekud on loosunglikud ja mõte raskesti arusaadav. Selliseks näiteks on lubadus: «Anname perearstidele suuremad võimalused inimeste tervisliku käitumise suunamisel». Kalda ütles, et perearstina ei saa ta hästi aru, milliseid võimalusi talle programmiga lubatakse - teadmisi, aega, raha või veel midagi muud.

Asendusperearstide süsteemi loomine on perearstide hinnangul vägagi tervitatav. Nad on selle vajaduse üle ministeeriumiga mitu aastat arutlenud. Nüüd ilmselt on vajadus jõudnud nii kriitilise piirini, et midagi tuleb ette võtta ja sellest on aru saadud. Paljud perearstid - eeskätt puudutab see maapiirkondi - ütlevad, et ei ole saanud aastaid puhata, sest asendajat ei ole võimalik leida.

Perearst on oma murega üksi jäetud

Maavanemad, kelle vastutusalas perearstiabi korraldamine on, ei ole seda tööd sisuliselt enda peale võtnud, sest ka neil puuduvad vahendid sellise süsteemi korraldamiseks. Nii ongi perearst oma murega üksi jäänud - puhkamata, stressis ja läbipõlemise äärel. Mitmed on end lootusetuna nävast olukorrast päästnud mujale, eeskätt Soome, tööle minnes. «Loodame siiski, et asendusarstide süsteem toob pisutki kergendust,» sõnas Kalda.

Positiivne on tema sõnul maakonnakeskuste haiglatesse tööle minevate noorte arstide toetamine 15 000 euro suuruse lähtetoetusega. «Loodame vaid, et tegemist on näpuveaga ja silmas ei ole peetud vaid haiglatesse tööle minevaid arste vaid ikka ka maale perearstina tööle suunduvaid noori arste,» avaldas Kalda arvamust.

Saartel töötamist tuleb motiveerida

Saartele perearstiteenuse lubamine tähendab tema sõnul aga seda, et neile arstidele, kes sellist teenust osutavad, peab olema loodud mingi motivatsioon. Mitte kuidagi ei ole võimalik meelitada saarele, kus elanike hulk ulatub vaid mõnesajani, arsti püsivalt tööle.

Lahenduseks võib olla see, et teatud arstidega sõlmitakse leping teenuse osutamiseks kord või kaks nädalas, tagades saarele ka transpordi ja arstile selle eest sobiva suurusega lisatasu. Samas on praegu meil probleeme isegi mandril mitmes kohas perearsti leidmisega.

Kokkuvõtteks ütles kõiki Eesti perearst esindav Kalda, et on tore, et vastvalminud koalitsioonileppes on perearstiabile ja inimeste tervisele pööratud küllaltki palju tähelepanu. «Nüüd ootame, et lubadused täidetakse ka konkreetse sisuga,» sõnas ta.

Populaarne

Tagasi üles