Ekspert: tervishoiu korrastamise asemel on ehitatud euroliidu raha eest hooneid

Foto: SCANPIX

Tervishoiukvaliteedi eksperdi Teele Orgse sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi suurim häda selles, et juba aastaid pole juletud langetada vajalikke otsuseid, kuigi rahvusvahelised eksperdid on korduvalt hoiatanud, et nii edasi minna ei saa.

«Meie tervishoidu on auditeerinud maailma terviseorganisatsioon, maailmapank, OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja kõik on vihjanud sellele, et kohe varsti on teil kriis,» rääkis tervishoiukvaliteedi spetsialist ja arst Teele Orgse. Esiteks on rõhutatud, et praeguse rahastamismudeli juures ootab Eesti tervishoidu ees pankrot. «See on nüüd käes,» tõdes Orgse.

OECD on korduvalt öelnud, et Eesti tervishoid on liiga eriarstiabikeskne. «Eriarstiabi keskuse taga on palju väikseid detaile – patsiendid ei usalda perearste, on harjutud käima eriarstide juures,» tõdes Orgse. Ta rõhutas, et ka perearsti puhul on tegemist eriarstiga, kes on läbinud residentuuri. «Mind iga kord häirib see, kui öeldakse, et saaks ikka päris arsti juurde, nagu perearst polekski arst,» sõnas Orgse.

Eesti meditsiini praeguste hädade põhjuseks peab ekspert ka seda, et tervishoid pole kunagi olnud poliitiline prioriteet. «Alates 2001. aastast pole enam tehtud valikuid. On püütud hoida olemasolevat olukorda, aga tervishoid on ammu vajanud reformi,» tõdes ekspert. Ta selgitas, et suur hulk muudatusi tehti ära maailmapanga rahastatud projekti käigus, aga sellele järgnev töö jäi tegemata. «Poliitikud vastavad teile, et kuidas ei ole, et meil on tervisekeskuste projekt ja haiglate võrgustumine, aga need ei ole sisulised muudatused, vaid Euroopa Liidu raha kasutamine majade ehitamiseks. Ei muud,» on Orgse kriitiline.

Eksperdi sõnul oleks rahaliselt suur kokkuhoiukoht, kui haiglavõrk reaalselt ja sisuliselt ära reformida. «Paneb nördima, kui meil räägitakse haiglate võrgustumisest. Aga see on olnud alt üles projekt, mitte ülevalt alla,» sõnas Orgse. Suurhaiglad, esmalt Tartu Ülikooli kliinikum ja siis Põhja-Eesti regionaalhaigla on teinud lepinguid ümberkaudsete väikehaiglatega, aga sisulist reorganiseerimist pole toimunud, sest iga väikehaigla on haigekassale jätkuvalt iseseisev lepingupartner ja igal haiglal oma juhtkond. «Kui võtta Helsingis HUS (24 omavalitsust hõlmav haiglapiirkond – toim), siis seal on kümneid haiglaid ja süsteeme, aga otsused on ühised,» sõnas ta.