Haiglajuht: üks suuremaid probleeme on ebamõistlik haiglavõrk

Haiglates napib medõdesid. Foto: SCANPIX

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhi Agris Peedu sõnul on Eesti tervishoiu hädade üheks põhjuseks ajast ja arust haiglavõrk, aga ka see, et haigekassa ei arvesta raha jagamisel inimeste tegeliku elukohaga.

«Regionaalhaigla vaates on (kõige kriitilisemad probleemid – toim) õdede ja hooldajate puudus, töötasu, ja ebamõistlik haiglavõrk,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu. Õdede ja hooldajate puudust peaks leevendama eelmise aasta lõpus sõlmitud konsensuslepe, tänu millele suureneb õe ja ämmaemanda erialadel vastuvõtt.

«Täiendavalt tuleks üle vaadata (õenduse eriala – toim) üliõpilaste arv ning seda suurendada ennekõike Põhja-Eestis, kus õdede puudus ilmselge,» sõnas haiglajuht. Ka on ta veendunud, et sarnaselt teiste valdkondadega, tuleb tervisevaldkonnas jätkata palganõudmiste esitamist.

Endaga mitu maakonnahaiglat n-ö liitnud suurhaigla juht peab sellist võrgustumist õigeks ning väiksematele raviasutustele kasulikuks.

«See protsess peab edasi minema, kuid haiglajuhina vajaksin siinkohal küll selgemaid ootusi ministeeriumi ja valitsuse poolelt,» ütles Peedu. Ka peaks tema hinnangul olema suurem riiklik kontroll haiglate ressursi mõistlikul ja põhjendatud kasutamisel. «Ehk tuleks vältida dubleerimisi ja arvestada rahvusvaheliste kogemustega selles osas, et kas on ikka mõistlik teha kompetentsikeskuseid sisuliselt kõrvuti asetsevatesse haiglatesse,» selgitas Peedu.

Suurhaigla juhi arvates peaksid haigla ja haigekassa vahel toimuma ka tegelikkuses ja sisulised lepinguläbirääkimised. «Olukorras, kus oleme haiglaid võrgustanud ja teeme seda lähiajal veel, oleks mõistlik vaadata lepingut kontsernipõhiselt ja anda enam hoobasid just emahaiglale,» ütles ta.  Ravijuhtude määramisel tuleks enam arvestada ka rahvastiku paiknemise muutustega aastate jooksul. Ravijuhtude maksumuste ajakohastamine peaks Peedu hinnangul olema kiirem.

Põhimõtteline muudatus ravirahade jagamisel

«Ravitulemusepõhine rahastamine on kogu maailmas viimaste aastate trend ning peamised viisid on ikka pearaha, teenuse või eelarve põhine rahastamisviis,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla juhataja. Ta lisas, et teadaolevalt on ka haigekassal plaanid selles osas olemas. Suurhaigla juhi sõnul n-ö tükipõhine ehk ravijuhul põhinev rahastamine jääb, kuid oluline on vaadata tükke tervikuna ja haiguspõhiselt-patsiendipõhisemalt.

Haiglajuhi sõnul on ilmne, et perearst, eriarst ja haigekassa peavad vaatama patsiendi teekonda tervikuna. «Küsimus on see, kes hoiab infot ja jagab, kuidas mõõta tulemusi ja arstide panust sellesse,» arutles Peedu.

Tema sõnul oleksid regionaalhaigla erakorralise meditsiini arstid väga huvitatud tihedamast suhtlusest perearstidega, et saada eelnevalt infot perearstilt patsiendi kohta, ja kui patsient on käinud haigla erakorralise meditsiini osakonnas, nad annaksid omakorda teabe perearstile. Samuti on teised erialad väga huvitatud saama patsiendiga kaasa võimalikult palju eelinformatsiooni ning mis patsiendist saab pärast haiglaravi.

«Ma ei vaidle vastu sellele, et koostöö on olnud pigem kehv,» tunnistas Peedu. Samas ei nõustu haiglajuht nõus tänases Postimehes ilmunud perearst Anneli Talviku väitega, nagu arvataks haiglas, et perearstid ei oska midagi teha.

«Regionaalhaiglas näeme, et peame ise olema aktiivsed ja ise perearstidega kontakte looma ja üheskoos tegevusi tegema. Arvan, et kõike ei saa ega peagi ootama sotsiaalministeeriumilt või haigekassalt, vaid regionaalhaigla ja perearstid peavad võtma ise aktiivsemalt ohjad ning head ideed koos teoks tegema,» sõnas Peedu.

Ka ei nõustu ta perearsti väitega, nagu ei oleks haiglad huvitatud e-saatekirja süsteemist, sest selle rakendumisel tuleks avalikuks, et järjekorrad eriarsti juurde polegi nii pikad.

«See väide on üllatuslik ja regionaalhaigla osas vale,» kinnitas Peedu. Haiglajuhi sõnul on PERH olnud eestvedaja e-konsultatsioonide osas ja on laiendanud sel aastal erialade loetelu, samuti on ennast üles seadnud piloteerimaks digisaatekirja ja üleriigilist digiregistratuuri.

Näiteks läheb regionaalhaigla digisaatekirjale üle tänavu 1. juunist. «E-konsultatsioonide osas ootaksime nimelt perearstidelt veelgi suuremat aktiivsust, sest tahaksime, et e-konsultatsioonide osakaal kasvaks veelgi jõudsamalt,» ütles haiglajuht.