Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/13/6441905t1h3442.jpg)
Mona-Lisa kurbliku naeratuse võis õukonnamuusikute pillimängu asemel tekitada hoopis intiimse probleemi all kannatamine, kirjutab The Guardian.
Maailmakuulus maal «Mona Lisa» ehk «La Gioconda» loodi aastatel 1503-1519. Firenze kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasast.
Varjud silmade ümber ja kogu teose valusmagus foon võib peita hästi varjatud saladust. Nimelt oli Leonardo da Vinci maailmakuulsal teosel kujutatud kaupmehe abikaasa Lisa Gherardini apteegiürikute järgi teovett (acqua di chiocciole) ostmas käinud. Renessansiajal omistati teoveele suguhaiguste vastast toimet. Kuigi apteegis käik ei pruukinud ta enda pärast olla ning toimus maali alustamisest kümme aasta hiljem, võis kaupmeheproua juba varem nakatunud olla.
Peale 1492. aastat, kui Kolumbuse meremehed Uuest Maailmast tulid, levis süüfilis Euroopas kulutulena.