Gripihooaeg hakkab läbi saama, peamiselt murrab RS-viirus

Haigena tuleks juua palju vedelikku. Foto: PantherMedia / Scanpix / Mykola Lunov

Aprilli esimestel nädalatel on haigestumus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse järjekindlalt langenud ja jõudnud nüüdseks tavapärasele, hooajavälisele tasemele.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata nüüdsest madalaks, kuid üksikud viirused on ikka veel ringluses ja registreeritakse ka neist põhjustatud haigestumisi, kirjutab amet oma kodulehel.

Põhiliselt oli haigestumine seotud RS-viiruse ja teiste respiratoorsete viirustega. Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Ta lisas, et neist uuritakse gripiviiruseid ja viiruseid, mis võivad  kutsuda esile gripiga sarnaseid haigestumisi. «Neid viiruseid nimetakse veel gripilaadsete haiguste tekitajateks: paragripi, adeno- , koroona-, metapneumo- ja RS-viirused. Olukorra paremaks kirjeldamiseks uuritakse veel ka rinoviiruseid,» rääkis Saluri.

Praegu domineeribki Saluri sõnul RS-viirus. RS-viirusesse nakatuvad kõige sagedamini imikud ja väikelapsed ning neil võib haigus kulgeda ka kõige raskemini. RS-viiruse peiteaeg on keskmiselt 4–6 päeva, vahel ka 2–8 päeva. Laste puhul on tavalised haigusnähud kõrge palavik, söögiisu kadumine ja nohu. 1–3 päeva pärast nakatumist hakkavad lapsed üldjuhul köhima ning kaasneda võib raske hingamine. RS-viirus levib õhu kaudu ehk näiteks köhimisel ja aevastamisel. Nakkuse võib saada ka saastunud mänguasjadelt või muudelt pindadelt.

Eelmisel nädalal pöördus arstide poole 2450 haigestunut, neist 51 protsenti olid lapsed. «Haigestumiste arvus oli suur langus, aga see oli osalt tingitud kindlasti ka nädalasse jäänud pühadest,» ütles Saluri.

Gripi tõttu on aprillis haiglaravi vajanud 33 inimest. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1393 patsienti.