/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6572323t1h179a.jpg)
USA Bostoni ülikooli teadlaste värske uuringu kohaselt seostub purgi suhkruta või suhkruasendajaga karastusjoogi tarbimine tunduvalt suurema insuldi- ja dementsuseriskiga.
Dieetjoogid võivad tõsta insuldi- ja dementsuseriski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad rääkisid, et neil inimestel, kes jõid vähemalt ühe kunstlikult magustatud joogi päevas, oli järgneva kümne aasta jooksul kolm korda kõrgem insuldi- ja dementsuserisk, kui neil inimestel, kes jõid seda jooki vähem kui kord nädalas, kirjutab The Guardian.
Teadustööd juhtis Matthew Pase Bostoni ülikooli meditsiinikoolist. Selles analüüsiti enam kui 4000 inimest, kelle andmed saadi uuringust Framingham Heart Study. 2888 osalejat olid vanemad kui 45 eluaastat ja 1484 vanemad kui 60 eluaastat. Esimeses grupis uuriti insuldi ja teises dementsuse esinemist. Uuringus arvestati lisaks suhkruta või suhkruasendajatega jookide tarbimisele ka inimeste vanust, sugu, haridustaset, toitumist ja kilokalorite tarbimist, füüsilist aktiivsust ja suitsetamist.
Uurijad analüüsisid, kui palju suhkrurohkeid jooke ja kunstlikult magustatud jookse iga inimene kahes erinevas vanusegrupis jõi erinevatel ajahetkel aastatel 1991 kuni 2001. Seejärel uurisid teadlased, kui palju inimesi kannatas kümne aasta pärast dementsuse käes või oli saanud insuldi. Nii selguski, et iga päev selliseid jooke joonud inimestel oli ligi kolm korda suurem tõenäosus nii insuldi tekkeks kui ka dementsuse tekkeks.
Üllatuslikult on uurimistulemused vastuolus varasemate uuringutega, mis väitsid, et sellised joogid ei tõsta raskete haiguste esinemise riski. Teadlaste sõnul on nende värske uuring esimene, kus leiti seos nende haiguste ja kunstlikult magustatud jookide vahel.
Uuringus leiti aga vaid seos ning teadlased ei oska öelda, kas tegemist on tegeliku põhjus-tagajärg suhtega, kirjutab CNN. Seetõttu soovitavad mõned eksperdid neid tulemusi ettevaatlikult tõlgendada. Samas ei leitud seost kõrgema insuldi- ja dementsuseriski ning muude magusate jookide, näiteks suhkrurohkete karastusjookide, puuviljamahla ja mahlajookidega. Pase'i hinnangul ei olnud suhkruasendajatega jookide ja nende haiguste seos üllatuslik, küll aga ei osanud ta arvata, et suhkrurohked karastusjoogid ei seostu nende haiguste kõrgema tekkeriskiga.
Pase tõdes, et dieetjookide tervisemõju tasub edasi uurida, et tarbijad saaksid teha oma tervise seisukohalt informeeritud otsuseid.
Uuring avaldati Ameerika südameassotsiatsiooni ajakirjas Stroke.