:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520031t1h1071.jpg)
Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lapsevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv, teatas terviseamet.
Terviseameti peadirektor Tiiu Aro ütles pressiteate vahendusel, et kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur - 2016. aastal 3,0-3,9 protsenti - teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks.
«Kuigi osa lastevanematest on läinud kaasa vaktsineerimisvastaste poolt jagatavate müütidega, on meil siiski hea meel, et enamik lastevanematest mõistab, et tervislik eluviis hõlmab kõiki meetmeid, mis aitab ära hoida haigestumisi. Nakkushaigustest hoidumise kindlaimaks viisiks on vaktsineerimine,» lisas Aro.
Näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu oli 2016. aasta lõpu seisuga vaktsineeritud 95,4 protsenti kuni 14-aastastest lastest. Arvestades WHO soovituslikku vaktsineerimise taset haiguste leviku peatamiseks, mis on 95 protsenti, võiks tulemusega justkui rahul olla, kuid kuni 2-aastaste laste hulgas oli hõlmatuse tase 93,2 protsenti, mis tähendab, et Eestil jäi soovitatud tase saavutamata. Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu oli eelmise aasta lõpu seisuga vaktsineerimata 7481 last, kellest üle 60 protsendi elavad Tallinnas.
Kroonilist maksapõletikku põhjustada võiva B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimisest keeldus eelmisel aastal ligi 4 protsenti lapsevanematest. Hõlmatus 1-aastaste laste hulgas moodustas 92,6 protsenti ja 13-aastaste seas 97,3 protsenti. Kuni 14-aastaste B-hepatiidi vastu vaktsineerimata laste arv tõusis möödunud aastal üle 9000.
B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimisega alustati Eestis 1999. aastal. Enne seda haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas – neist enamik lapsed ja noored täiskasvanud. Tänu vaktsineerimisele ei ole Eestis aga alates 2010. aastast enam laste seas haigusjuhte registreeritud.
Tuberkuloosivastase kaitseta oli Eestis eelmisel aasta lõpu seisuga ligi 6000 last, kellest suurem osa elab Tallinnas ja Harjumaal. 2016. aastal registreeriti Eestis 163 tuberkuloosijuhtu.
Vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu oli 1-aastastel lastel 93,2 protsenti, mis jääb taas alla WHO soovitatud taset. Üheks probleemiks on vaktsineerimise tähtaegadest mittekinnipidamine.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis 11 nakkushaiguse vastu – need on tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, punetised, leetrid, mumps, poliomüeliit ja b-tüübi hemofiilusnakkus.
Järgmisel aastal lisatakse riiklikku vaktsineerimiskavasse tütarlaste vaktsineerimine HPV viiruse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse iga 10 aasta järel difteeria ja teetanuse vastu tasuta.
Aprilli viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimisnädalana.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)