Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Puugihaigused: mis vahe on entsefaliidil ja borrelioosil?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Puuk. | FOTO: Urmas Tartes / Õhtuleht

Eesti puugid on tigedad. Nende puhul ei kehti ütlus «mis ei tapa, teeb tugevaks». Kodumaised puugid võivad levitada kaht haigust: entsefaliiti ja borrelioosi. Puukentsefaliiti põhjustab flaviviiruste perekonda kuuluv TBE-viirus (tuleb ingliskeelsest terminist tick-borne encephalitis – toim), mida kannavad edasi peamiselt puugid. Ligikaudu poolel juhtudel võib see põhjustada pikaajalisi või püsivaid neuroloogilisi tüsistusi ja isegi surma.

Puukentsefaliit ründab kesknärvisüsteemi ning satub organismi võsapuugi või laanepuugi hammustuse tagajärjel. Kuna viirus peitub puugi süljes, nakatub inimene tegelikult kohe hammustuse hetkel. Seega ei pruugi putuka kiirest väljatõmbamisest piisata, et end puukentsefaliidi vastu kaitsta. Tihti ei märgatagi puugihammustust, sest vereimeja on end juba lahti lasknud. Samuti võib noor puuk olla veel väga väike, mistõttu ongi inimesel teda raske ära tunda või leida.

Puukidega levib ka teine haigus, puukborrelioos, mida põhjustab bakter. Entsefaliidiga võrreldes on see haigus veidi ebaselgemate tunnuste ja leebema kuluga ning vajab edasikandumiseks pikemat aega. Kui puukentsefaliiti nakatus terviseameti andmetel viimase kümne aasta jooksul kokku 1420 inimest, siis borrelioosi korjati üles peaaegu kümme korda rohkem (15 226 juhtu).

Entsefaliit ka toorpiimas

Viirused ei levi inimeselt inimesele, kuid võivad levida viirusekandja looma piimaga. Kurioosumina analüüsiti kümme aastat tagasi ühel nakatunud kitsepiima joonud Pärnumaa viieliikmelisel pere kõigil liikmetel entsefaliit. Kolm neist põdesid juba raskelt ajukelmepõletikku, kõige raskemalt pere 12-aastane tütar, õnneks paranesid kõik. 2005. aastal nakatus Tallinnas turismimessil 27 inimest, kes proovisid toorest kitsepiima. Kahjuks pole veel spetsiaalset puukentsefaliidivastast ravi olemas.

Entsefaliidiviirus satub puugihammustusel verre ja paljuneb lümfisõlmedes. Ühe-kahe nädala möödudes ilmnevad gripisarnased haigusnähud. Haigus väljendub kahe lainena. Esimeses faasis on sümptomid sarnased gripiga: lihase- ja peavalu, nõrkus ning palavik. Seejärel võib viirus halvimal juhul tungida edasi kesknärvisüsteemi ning haigestunut tabab teine kõrge palavikulaine (pärast kahe- kuni kümnepäevast palavikuvaba perioodi). Olenevalt diagnoosi raskusest võivad esineda ka tugev peavalu, oksendamine, kuklakangestus, uimasus või tunde- ja koordinatsioonihäired ja värinad. 25 protsendil puukentsefaliiti nakatunutest esineb ainult esimene faas. 75 protsendil juhtudest kulgeb haigus kahefaasiliselt. Kõigist nakatumistest haaravad kesknärvisüsteemi 25 protsenti juhtudest.

Punasest ringist haigete liigesteni

Puukborrelioosi nakatumise risk sõltub sellest, kui kaua puuk ohvri sees pesitses, ning suureneb, kui loom on olnud nahas üle 48 tunni. Samas piisab nakatumiseks ka lühiajalisest kokkupuutest. Ühe kuni nelja nädala möödudes tekib puugihammustuse kohale punetav sõõr, mis ei valuta ega sügele ja võib kasvada taldrikusuuruseks. Esimesed sümptomid borrelioosibakteriga nakatumisel on liigese- ja lihasevalud, palavik ning väsimus. Kui kahjustub kesknärvisüsteem, tekivad halvatused, näiteks ühes näopooles. Samuti ähvardavad peavalu, oksendamine ja naha tundetus. Selle puugihaiguse kulg on küll kergem kui puukentsefaliidil, kuid võib veel aastaid hiljem avalduda.

Nii juhtus Liisaga, kes sai oma paarikümneaastase elu esimese ja seni viimase puugi kolmeaastaselt. Putukas võeti välja ja punetust ei tekkinud, kuid neli aastat hiljem kukkus tüdrukuke jalgrattaga, põlv läks paiste ning paistetus ei läinud ära. Analüüs näitas, et tegu on borrelianakkusega. Mustamäe lastehaigla reumatoloog nägi Liisa ema sõnul suurt vaeva ning ravis haigust nii antibiootikumidega kui ka süstiga põlve, mida tehakse korra aastas seniajani. Samuti valutavad Liisal ka praegu jahedate ilmadega põlved, ema arvab, et ilmselt tuleb sellega võidelda eluaeg.

Tallinlanna Krete avastas paar päeva pärast looduses käiku puusalt punase ringi, mis ei tahtnud kuidagi taanduda. Samas algasid seljavalud ja noor naine läks perearsti juurde, teadmata, mis viga. Esimene borrelioositest ei näidanud midagi, teine aga küll. Põhilised vaevused haiguse jooksul olidki selja- ja peavalud. Kui seljavalud võttis antibiootikumikuur ära, siis peavalud pole senini päris taandunud. Kretele tekitabki segadust haiguse ebamäärasus, sest kunagi ei tea, kas halba enesetunnet põhjustavad töömured või borrelianakkus.

Puugihooaeg võib Eestis kesta aprillist novembrini, soojadel sügistel ja kevadetel kauemgi, kui ööpäevane temperatuur on vähemalt +5 – 7°C.

Margo Saaremets, meditsiiniala nõunik

Margo Saaremets | FOTO: Erakogu

Miks riskida haigestumisega, kui on olemas kaitse?

Puukentsefaliit on ohtlik viirushaigus, mille vastu ei ole spetsiifilist ravi. Antibiootikumid siin ei aita. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuniteedi, kuid on psühhoneuroloogiliste tüsistuste tekkimise risk. Puukborrelioosi põhjustab bakter, keda leidub puugi seedekanalis. Borrelianakkust ravitakse antibiootikumidega.

Puugid võivad levitada ka erlihhioosi põhjustavat bakterit. Varem arvati, et see on ohtlik ainult koduloomadele, aga viimastel aastatel on kindlaks tehtud, et Ehrlichia spp. nakkus võib põhjustada haigust ka inimestel. Haigust ravitakse antibiootikumidega, vaktsiini selle vastu pole.

Kõige tõhusam viis puukentsefaliiti ennetada on vaktsineerimine. TBE vaktsiinid on eraldi lastele ja täiskasvanutele. Esmane vaktsineerimisskeem koosneb kolmest annusest. Täpse vaktsineerimisskeemi osas konsulteerige oma arstiga.

Nii nagu igal ravimil, võivad ka vaktsiinidel esineda kõrvaltoimed, millest kõige levinumad on süstekoha reaktsioonid, pea-, lihase- ja liigesevalu, iiveldus, palavik ja väsimus. Vaktsiinide taluvus lastel, noorukitel ja täiskasvanutel on hea ja raskeid kõrvaltoimeid ei esine. TBE vaktsiine ei tohi manustada teadaoleva ülitundlikkuse korral selle mis tahes koostisosa, sh muna ja kanavalkude suhtes. Vaktsineerimisest saadav kasu on märkimisväärselt suurem kui kõrvaltoimete risk. Vaktsineerimine on vastutustundlik tervisekäitumine. Miks riskida haigestumisega, kui on olemas kaitse.

Paljud põhjendavad vaktsineerimisest keeldumist kõrge hinnaga või kahtlevad selle ohutuses. Teemasse süvenedes ei pruugi see nii olla. Oluline on oskus eristada libainfot tõestest faktidest. Kõhkluste korral palun konsulteerige tervishoiutöötajaga.

Fakte puugihaigustest

-Puukentsefaliiti esineb Aasias ja Euroopas põhjalaiusel 39–65 kraadi vahelisel alal. Viimase 40 aasta jooksul on haigestumine puukentsefaliiti selles Euroopa piirkonnas oluliselt kasvanud. Eelmisel aastal registreeriti esimesed TBE haigusjuhud juba ka Madalmaades.

-Puugihaigused ei levi inimeselt inimesele. Loomad on viirusekandjad, kes ise ei haigestu.

-Tavaliselt saadakse puugihammustuse teel, üliharva toorpiimaga.

-Puukentsefaliidi viirus kuulub samasse perekonda kollapalaviku ja Dengue-viirusega.

-Emane puuk suureneb süües peaaegu 200 korda ja muneb üle 2000 muna.

-Puuk on pime.

-Entsefaliit kandub puugi süljega inimorganismi hammustuse hetkel.

-Eestis oli eelmisel aastal 81 entsefaliidi- ja 1420 borrelioosijuhtu

Tagasi üles