AINULT TELLIJALE

Puugihaigused: mis vahe on entsefaliidil ja borrelioosil?

Puuk.

FOTO: Urmas Tartes / Õhtuleht

Eesti puugid on tigedad. Nende puhul ei kehti ütlus «mis ei tapa, teeb tugevaks». Kodumaised puugid võivad levitada kaht haigust: entsefaliiti ja borrelioosi. Puukentsefaliiti põhjustab flaviviiruste perekonda kuuluv TBE-viirus (tuleb ingliskeelsest terminist tick-borne encephalitis – toim), mida kannavad edasi peamiselt puugid. Ligikaudu poolel juhtudel võib see põhjustada pikaajalisi või püsivaid neuroloogilisi tüsistusi ja isegi surma.

Puukentsefaliit ründab kesknärvisüsteemi ning satub organismi võsapuugi või laanepuugi hammustuse tagajärjel. Kuna viirus peitub puugi süljes, nakatub inimene tegelikult kohe hammustuse hetkel. Seega ei pruugi putuka kiirest väljatõmbamisest piisata, et end puukentsefaliidi vastu kaitsta. Tihti ei märgatagi puugihammustust, sest vereimeja on end juba lahti lasknud. Samuti võib noor puuk olla veel väga väike, mistõttu ongi inimesel teda raske ära tunda või leida.

Puukidega levib ka teine haigus, puukborrelioos, mida põhjustab bakter. Entsefaliidiga võrreldes on see haigus veidi ebaselgemate tunnuste ja leebema kuluga ning vajab edasikandumiseks pikemat aega. Kui puukentsefaliiti nakatus terviseameti andmetel viimase kümne aasta jooksul kokku 1420 inimest, siis borrelioosi korjati üles peaaegu kümme korda rohkem (15 226 juhtu).

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Tagasi üles