Arst: vaktsineerimisest keeldujate karistamine tekitaks viha

Tervishoiutöötajad Gerli Liivet, Eda Tamm ja Karmen Joller vaktsineerimise ümarlaual.

FOTO: Tiit Mõtus

Vaktsineerimisteemalisel ümarlaual esmaspäeval osalenud Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet ja perearst Karmen Joller ütlesid Postimehele, et vaktsineerimisest keeldujate karistamine pole hea mõte, sest see tekitab viha.

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet ei pea karistamist õigeks ja inimõigustega kokkusobivaks. Küll arvab ta, et kõikide keeldujatega peaks järjepanu edasi töötama, teemat uuesti lauale tooma ja veenma lapsevanemaid oma võsusid vaktsineerima. «See on protsess. Ma pole kindlasti mitte vitsa või mingite trahvide poolt,» märkis Liivet, «tegelikult tekiks nii suurem vastuseis tervishoiutöötaja ja lapsevanema vahel.» Viimased viis aastat pole Liivet tegevõena töötanud, kuid kümne tööaasta jooksul vaktsineeris ise tuhatkond last, kuid pole kokku puutunud ühegi tõsise vaktsineerimise kahjuga.

Surve tekitaks viha

Vaktsineerimisest keeldujate karistamine ei viiks perearst Karmen Jolleri hinnangul mitte kuhugi, vaid tekitaks ainult viha. Ta usub, et inimestele tuleb pigem infot anda ning äärmisel juhul tuleks sanktsioneerimine kõne alla, kui tegu mingi väga ohtliku haiguse kiire levikuga.

Joller alustas oma praksist 2005. aastal ning aastatega sai temast tugev vaktsineerimise pooldaja. Kokkusattumine paljude vaktsineerimisvastastega pani teda otsima vastust küsimustele, mida õppimise käigus polnud endalt küsinud. «Teadsin ennegi, et vaktsiinid on vajalikud, kuid kui head ja vajalikud, sain alles teaduslike tööde uurimise käigus teada,» seletas perearst oma pooldavat hoiakut.

Mis kõrvalnähtudesse puutub, siis kergeid nähtusid on ikka olnud – süstekoha reaktsioon, palavik, vahel lihasvalu, aga raskeid kõrvalnähte Karmen Jolleri praktikas ei ole ette tulnud.

Selgitus, mitte sanktsioon

Sellele, et vaktsiinist keeldujatele sanktsioone rakendada on kategooriliselt vastu ka pediaater Eda Tamm. Ümarlaual «Kas vaktsineerimisotsus on vabatahtlik?» rõhutas ta korduvalt, et Eestis on see vaba valik. «Kõige vastu, mis on kohustuslik ja pealesunnitud, tekib inimesel tõrge,» leidis Tamm, kelle arvates  peab pigem selgitama emale, et kui laps läheb lasteaeda ja on vaktsineerimata, ohustab ta teisi. Kui sinna lasteaiarühma koondub suur hulk vaktsineerimata lapsi, tekib võimalus, et haigus just seda rühma tabab, tõi pediaater näite. Küll ei arva ta, et vaktsineerimisest keeldujatele peaks rakendama sanktsioone, vaid oluline on kommunikatsioon.

Vaktsineerimise hind

Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer tõi välja, et kui ühekordne gripivaktsiini doos läheb inimesele maksma 5-6 eurot, puugivaktsiin kuus korda enam, siis päev intensiivravipalatis riigile 1500 eurot. Eelmisel aastal vajas intensiivravi 105 inimest ja haiglaravil oli gripi tõttu 1400. Tema sõnul difteeria ja teetanuse vaktsineerimist tuleks uuendada iga 10 aasta tagant ning see on inimesele tasuta.

Ravimiametis ravimiohutuse osakonda juhtiva Ott Laiuse sõnul 2016. aastal tehtud 350  000 vaktsineerimise kohta esines kõrvalnähte 45 korral, enamasti kergeid, nagu punetus süstekohal.

Tagasi üles