Fotod: tervishoiu esindajad allkirjastasid kollektiivleppe, streik jääb ära
Täiendatud 16.41!

Tervishoiu esindajad andsid täna pärastlõunal allkirjad üleriigilisele kollektiivlepingule, mis muu hulgas tagab tervishoiusektori töötajate palgatõusu tagasiulatuvalt 1. aprillist. Ühtlasi loobusid meedikud streigiplaanist.

Arstide liidu esindaja Katrin Rehemaa pidas töövõiduks seda, et kollektiivleping lõpuks allkirjad sai. «Tervishoiutöötajatele annab see kindluse, et vähemalt järgmise aasta lõpuni on tagatud kindlad töö- ja palgatingimused.»

See on Rehemaa sõnul oluline nii töötajatele kui ka tööandjatele. «Kui töörahu on tagatud, siis saab ka rahulikult patsiente ravida,» märkis ta, et see on kõige olulisem. 

Eelmise aasta alguses alanud läbirääkimistel ja riikliku lepitaja juures läbitud lepitusmenetluses lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Pooled ei olnud nõus sellele alla kirjutama enne, kui valitsus suurendab tervishoiu rahastamist ja loob selleks jätkusuutliku mudeli, et patsiendid saaksid õigel ajal vajalikku ravi. 

Tervishoiu esindajad nõustusid uue kollektiivleppe allkirjastamisega peale seda, kui valitsus eelmisel nädalal otsustas, et riigieelarvest hakatakse mittetöötavate pensionäride eest tasuma ravikindlustusmaksu, mis toob edaspidi igal aastal tervishoidu täiendava summa. Lisaraha kasutatakse eelkõige ravijärjekordade lühendamiseks.

«Me sidusime väga selgelt selle lepingu allkirjastamise valitsuse otsustega ja see, et need otsused tehtud saaks, oli ka meie põhiline eesmärk. Aga loomulikult on tähtis ka see, et kollektiivleping nüüd allkirjad sai,» rääkis Rehemaa.

Kollektiivlepinguga lepiti kokku eriarstiabi ambulatoorse töö standardid, et patsiente saaks vastu võtta mõistliku tempoga, mis omakorda tagab kvaliteetse ravi ning hoiab arste ja õdesid ülekoormuse eest.

«See tähendab, et lepingus kinnitati üle haigekassas juba paika pandud patsientide vastuvõtuajad, et tunnis oleks mõistlik arv patsiente ja piltlikult öeldes vastuvõtt konveieriks ei muutuks,» selgitas Rehemaa.

Töötasu alammäär tõuseb, streiki ei tule

Teisisõnu leppisid töötajad ja tööandjad omavahel kokku selles, et kedagi ei saa ülemäära suure intensiivsusega tööle sundida, lähtuda tuleb vastuvõtu pikkusest ja sealt tulenevalt siis ka vastuvõetavate patsientide arvu ja neile kuluva ajaga, täpsustas arstide liidu esindaja.

Samuti jõustuvad lepinguga tagasiulatuvalt selle aasta 1. aprillist uued töötasu alammäärad: arstidel 10,53, õdedel 6,03 ja hooldajatel 3,7 eurot tunnis. Seni olid alammäärad arstidel 10 eurot, õdedel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot tunnis.

«Ütleme nii, et need alammäärade tõusud on mõõdukad,» kommenteeris Rehemaa uusi numbreid. 

Töötajate esindajatena kirjutasid lepingule alla Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit ning tööandjatena Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts.

«Kollektiivlepingu allkirjastamisega on tervishoius tagatud töörahu ja streik jääb ära,» kinnitasid tervishoiutöötajate organisatsioonide juhid Lembi Aug, Iivi Luik ja Anneli Kannus.

Tulevikku vaadates kinnitas Katrin Rehemaa, et tervishoius on probleeme rohkem kui küll ja nende lahendamiseks tuleb väga palju tööd teha. Ent läbirääkimiste käigus said sellest tema sõnul vast kõik osapooled aru. «Nagu öeldakse – koostöös peitub jõud. Me tahame kindlasti nii tööandjate kui ka ministeeriumi, haigekassa ja valitsusega koostööd jätkata, et süsteem võimalikult hästi tööle hakkaks ja lisaraha patsientide olukorda tõesti parandaks.»

Tervishoiutöötajate kollektiivleping kehtib kaks aastat.

Tagasi üles