Haigekassa on peaaegu 30 miljoniga miinuses

Haigekassa juht Tanel Ross Foto: Liis Treimann

Haigekassa majandusaasta kahjum oli mullu 29,6 miljonit eurot, mis on 20,5 miljonit eurot prognoositust enam. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga kasvas tervishoiuteenuste maht kuue protsendi ehk 42,3 miljoni euro võrra.

Haigekassa nõukogu kinnitas täna haigekassa eelmise aasta majandustulemused ja kiitis heaks muudatused tervishoiuteenuste loetelus. Kollektiivleppe põhjal arvestatud tervishoiutöötajate palgatõus hakkab kehtima tagasiulatuvalt 1. aprillist, kirjutas haigekassa pressiteates.

Kulud kasvasid 8 protsenti iga kindlustatu kohta

Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga kasvasid tervishoiuteenuste mahud kuus protsenti ehk 42,3 miljoni euro võrra – üldarstiabi ehk perearstiabi kasvas 12, eriarstiabi 5, õendusabi 6, hambaravi 3 protsenti.

2016. aasta eelarve täitmist mõjutasid sotsiaalmaksu laekumine, haiglate esitatud ületöö arved, ravijuhtude kallinemine, suurem töövõimetuslehtede kasutamine ning ka uute ravimite loetellu lisamine, selgitas haigekassa. Näiteks alustati 2016. aasta jaanuaris uute C-hepatiidi ravimite kompenseerimist.

Möödunud aastal tasus haigekassa kindlustatutele tervishoiuteenuste eest ligikaudu 756 miljonit eurot, mis on 43 miljonit eurot enam kui 2015. aastal. Võrreldes eelneva aastaga on keskmine kulu ühe kindlustatu kohta kasvanud kaheksa protsenti.

Perearstiabi kulud olid mullu kokku ligi 103,1 miljonit eurot, mis on ligikaudu 9,5 miljonit eurot enam kui aasta varem. Samuti kasvas fondide kasutus: lisaks uuringufondile kasvas ka perearstide teraapiafondi kasutamine, kuhu logopeedia ja psühholoogia teenusele lisandus füsioteraapia teenus. E-konsultatsiooni kasutus on aastaga kasvanud üle kahe korra, teenust osutati ligi 5600 korral. Perearsti nõuandetelefonile tehti aasta jooksul ligi 238 000 kõnet.

Eriarstiabi teenuseid kasutas ligi 800 000 inimest, kelle kokku 3,2 miljoni ravijuhu eest tasus haigekassa raviasutustele 577 miljonit eurot. Eriarstiabi kulu kasvas aastaga 28,5 miljonit eurot. Eriarstiabi teenuste loetelu suurenes 24 uue teenuse võrra.

Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa 30,1 miljonit eurot, teenust said kokku 12 000 inimest. Koduõendusteenust osutati ligi 8000 inimesele.

Hambaravi maht oli möödunud aastal kokku 23,3 miljonit eurot. Hambaarsti külastas 3–19-aastastest üle 150 000 ehk 63 protsenti kõikidest selles vanuses lastest. Ortodontia teenust sai ligi 21 000 last, mis on viie protsendi võrra rohkem kui eelneval aastal. Täiskasvanute vältimatu hambaravi teenust kasutas ligi 17 000 inimest.

Soodusravimeid kompenseeris haigekassa 8 miljoni ravimiretsepti alusel 131,2 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga on ravimite maht kasvanud ligikaudu 16 protsenti. Eelmisel aastal alustati 16 uue toimeaine hüvitamist.

Ajutist töövõimetust hüvitati 130,3 miljoni euro eest, mis on ligi 13 miljonit eurot enam kui eelneva aasta samal perioodil. 2016. aastal hüvitati kindlustatutele 392 000 lehe alusel 5,9 miljonit töövõimetuspäeva. Ajutise töövõimetuse hüvitiste suurenemise põhjuseks on suurem keskmine palk ja sünnituslehtede arvu kasv.

Ravi välisriigis Eesti kindlustatutele hüvitati raviarveid 9,1 miljoni euro eest.