/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/27/6597589t1h06ee.jpg)
Kui varasemate aastate gripisurmade arv on jäänud Eestis 20-22 juhu juurde, siis sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 45 inimest vanuses 7 kuud kuni 95 eluaastat.
Tänavuse gripihooaja iseärasused: suri 45 inimest, ükski polnud vaktsineeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neist üle 90 protsendi olid vanemaealised. Keskmine intensiivravi kestus surnutel oli 9 päeva. Kõik, kes surid, kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Terviseameti andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu haiglaravi 1400 inimest, neist 105 inimest intensiivravi.
Hooldekodust intensiivravisse sattunud 17st suri 12
«Selle hooaja eripäraks võiks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget arvu,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri, kelle sõnul ei saa gripihooaega veel lõppenuks lugeda ning andmed on esialgsed.
Eesti on Euroopas kõige madalama vaktsineerimistasemega riik, kui me räägime gripist, ja samal ajal kõige kõrgema gripisuremusega riik.
Ta lisas, et 17 inimesest, kes sattusid intensiivravisse hooldekodudest, suri 12. «Et sarnane olukord ei korduks, on oluline pöörata suuremat tähelepanu riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisele,» rõhutas Saluri.
Saluri nentis, et isegi kui vaktsineerimine ei hoia alati ära haigestumist, vähendab see päris kindlasti rasket haigestumist ja gripist tingitud surmade arvu. «Eesti on Euroopas kõige madalama vaktsineerimistasemega riik, kui me räägime gripist, ja samal ajal kõige kõrgema gripisuremusega riik,» lausus Saluri ja lisas, et kindlasti on vaja leida vahendid hooldekodude elanike vaktsineerimiseks.
Kui efektiivne on vaktsiin?
«Gripivaktsiini efektiivsusest me veel rääkida ei saa, aga seda võime öelda, et järgmise hooaja vaktsiini tüve kandidaadid on valitud,» ütles Saluri.
Gripihooaja iseärasused:
- Haigestunute arvu osas oli hooaeg üks leebemaid. Maksimaalne haigestunute arv ei ületanud 6603 inimest nädalas. Eelmistel hooaegadel oli haigestunute arv hooaja kõrghetkel 7751 kuni 11 000 nädalas.
- Haigestumise raskuseastme järgi kujunes aga hooaeg raskemaks kui kõik varasemad.
- Hooaja üheks iseärasuseks võib pidada grippi haigestumise tõusu varasemat algust (detsember) ja suhteliselt madalat laste osakaalu ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunute seas.
- Iseärasuse põhjuseks võib pidada ka seda, et ringluses oli ainult üks gripiviirus, milleks oli A -gripiviiruse alatüüp (H3). Tavaliselt kinnitatakse laboratoorselt hooaja jooksul nii A- kui ka B gripiviiruseid, sageli kaks A gripiviiruse alatüüpi, mistõttu on üldhaigestumuse määrad tavaliselt kõrgemad.
- Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas, kes on moodustanud 72 protsenti kõikidest seni haiglaravi vajanutest.
Allikas: terviseamet