:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/09/07/739854t1h7800.jpg)
Kõiki ei saa ühe mõõdupuuga mõõta ja kaheksatunnine tööpäev ei pruugi efektiivseim olla, leiab töötervishoiuarst.
Töötervishoiuarst peab 8-tunnist tööpäeva igandiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötervishoiuga tegelev doktor Toomas Põld leidis, et tööaeg võiks olla paindlik, kas üheksa, kümme või kaksteist tundi, olenevalt tervislikust seisundist. Sedasi, et muudel tööpäevadel näiteks 10 tundi, kuid kolmapäev saaks selle arvelt vabaks.
Pausid aitavad vastu pidada
Mujal maailmas praktiseeritakse libisevamat tööaega laialt. Doktor tõi heaks näiteks Lõuna-Euroopa, kus lõuna ajal siestat peetakse ja organismile taastumiseks aega antakse. Või Prantsusmaa, kus kehtib 35-tunnine töönädal. Tema sõnul on inimesed, kes iga tunni jooksul viis minutit puhkavad, efektiivsemad. Nagu Jaapanis, kus kehtivad küll vaid 20-minutilised lõunapausid, kuid see-eest rakendatakse sagedasi viieminutilisi kohvipause. Mitsubishi autotehases on iga liinitöötaja juures kollane nupp, mida võib vajutada, et endale asendaja kutsuda, kui jaks otsa lõppeb. «Inimene peab paremini vastu, kui teeb sagedamini pause,» julgustab Põld tänasel töötervishoiupäeval asutuste juhte paindlikumalt suhtuma, «aga me oleme kuidagi vanasse aega kinni jäänud.»
Läbipõlemise põhjuseks ka ebarealistlikud ülesanded
«Põhiprobleem, millega töötervishoiuarst kokku puutub, on ikkagi läbipõlemine,» nendib Põllu, et inimene tahab sisemuses tööd hästi teha ja pingutab ülemuse kiituse nimel, «aju aga ei pea vastu». Sagedasti antakse või võtavad inimesed endale ka liiga mahukad ülesanded, mida reaalajas teha ei jõuta, leidub Põllu hinnangul üks läbipõlemise faktor selles.
Koostöös arstikeskusega Qvalitas, kus Põld töötab, käivad ettevõtetes korra nädalas psühholoogid, kellega töötajad eraelulisi probleeme jagada saavad. «Kõik psühholoogide ajad on täis. Tihtipeale põhjustavad tööalaseid raskusi sisemised probleemid, mida ei saa töökaaslasega jagada. Kas on ema haige või laps narkomaan,» nendib ta.
Samuti tekitab probleeme ka infotulv. «Inimesed pühendavad liiga palju aega infole, olgu siis kommerts- või pärisuudistele; vanematele jälle tekitab frustratsiooni tehnikavidinatega hakkamasaamine,»tõdeb Põld.
Lõõgastumiseks võiks arsti sõnul kiirustamisest aja maha võtta töölt tulles – selle asemel, et hakata asju külmkappi laduma, istuda hoopis maha ja kuulata tassi teed juues oma lemmikmuusikat. Samuti mõjub hästi kindlatest une- ja söögiaegade rütmist kinni hoidmine, olgu siis töö- või puhkepäev.