Endine hävituslendur Santos räägib, mida ülehelikiirusel lennates koges

Foto: Erakogu

José Cruz dos Santose taskus on diplom, et ta kannatas välja oma keha üheksakordse kaalu raskuskiirenduse mõjul. 

José Cruz dos Santos töötas Portugalis hävituslendurina kaheksa aastat 90ndatel, olles õppinud enne poolteist aastat Ameerika Ühendriikide lennuväes. Kõigepealt lendas ta reaktiivmootoriga ülehelikiirusel lendavate lennukitega nagu Supersonic, siis A7 ja F-16. Sandosele anti ka diplom, et ta on pidanud vastu 9G jõudu, seega olukorra, kus 100-kilose mehe kaal kasvab 900 kiloks. Lennates ja «Gsid tõmmates» pidi ta kord minestama, kuid tegi siis vastumanöövri. Küll aga tekkisid käsivartele verevalumid, punased täpid, sest rõhust lõhkesid peenikesed veresooned.  Et selle sagedasti juhtuva hädaga paremini toime saada, tehti jõusaalitrenni, mis takistaks taoliste sümptomite teket.

 Rapsid nagu kana

«Kui kiirendad vertikaalselt, läheb kõik kehas  alla, kogu «liha», kehavedelikud nagu veri…  lähevad alakehasse, jalgadesse… kui siis enda peale vaatad, näed välja nagu kaheksa-aastane poisike,» kirjeldab Santos positiivset raskuskiirendust. Vastupidine juhtub negatiivset raskuskiirendust kogedes ning Santose sõnul on seda palju raskem taluda, samuti saab kõik manöövrid ka positiivsete G-dega ära sooritada.

Mis juhtub positiivsete Gdega kiirendades edasi?  «Järgnevalt  väheneb veri ajus kuni tekib tunnelnägemine, värvipimedus, kõik muutub mustvalgeks ja kaotad teadvuse. Taastudes tõmbled nagu tiibu ripsutav kana möödunust midagi mäletamata,» räägib endine hävituslendur, kellel see kogemus  ei tulnud õnneks ette õhus, vaid simulaatoris. «Kuna juhtimisseadmed on sul kogu aeg käes, siis kui tunned,  et hakkad minestama, tuleb juhtkang lahti lasta, et leevendada G-de mõjujõudu,» lisas ta.

Hirm tuleb pärast

Et keha lahinguolukorras valmis oleks ja funktsioneeriks võtab Santose kinnitusel palju harjutamist nii jõusaalis, simulaatoris kui lendudel. Taktikaliselt pole palju gravitatsioonijõu ületamisi ehk G-de tegemine tema sõnul hea, sest lennuk kaotab energiat, kiirust ja kõrgust ning vaenlane saab ta kohale tulla ja ta alla lasta. Seetõttu püütakse tänapäeval tulistada juba enne üksteise nägemisulatusse jõudmata, alles radarite vaateväljas ja siis eemalduda.

Kas hävituslendur hirmu ei tunne? «Hirm tuli pärast, lennukist välja astudes, kui  mõistsin, kui ohtlik see oli,» rääkis praegu reisilennuki piloodina töötav mees,  «lennu ajal fokusseerisin ülesannetele ja tegin, mida vaja.»