Taimetoitlus tõi õpilastele kaasa terviseriskid

Veganid ei söö vaid salatit, vaid püüavad leida erinevaid alternatiive.

FOTO: Panther Media/Scanpix/ Ildi Papp

Õpilaste seas üha populaarsemaks muutuv taimetoitlus tõi samas kaasa ka terviseriskid, tõi oma uurimistöös välja noor teadlane, Tallinna reaalkooli abiturient Karmen Markov.

Markovil tuli mõte teemat uurima hakata, kui ta kuulis, kuidas üha enam veganitena kasvatatud lapsi on B12-vitamiini puuduse tõttu haiglasse sattunud ning vajavad raviks B12-vitamiini süste. Meedias toona sellest veel nii palju ei räägitud, kuid ta kuulis sellest oma emalt, kes töötab proviisorina. «Tahtsin teada, kas taimetoitlus on ka tervist kahjustamata võimalik,» lisas ta.

Taimetoitlaste teadlikkuse väljaselgitamiseks koostas Markov veebiküsitluse, milles osales 296 taimetoitlast, nendest 139 olid veganid, 106 ovo-laktovegetaalased, 15 ovo-vegetaarlased, 24 laktovegetaarlased ja 12 peskovegetaarlased. Küsitluses uuris ta erinevate taimetoitlaste arvestamist taimetoitluse ohtudega, menüü koostamist toitainete vajaduse järgi ning toidulisandite tarbimist. Lisaks küsitles taimetoitlasi ka nende toitumisharjumuse valiku põhjuste ning muutuste osas, mida antud toitumisharjumus on võinud organismis põhjustada. Ka täitsid viis veganit toitumisharjumuste ja toitainete kättesaamise väljaselgitamiseks nädala jooksul toitumispäevikut.

Markovi uurimistööst selgus, et taimetoitluse populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning enamasti hakkasid kooliõpilased taimetoitlaseks kaastundest loomade vastu. Selgus ka, et üle poolte taimetoitlasest arvestab taimetoitlusega kaasnevate ohtudega ja toitainete vajadusega ning taimetoitlased hindavad taimetoitlusest tulenevaid muutusi organismis pigem positiivselt kui negatiivselt.

Toitumispäevikute analüüs näitas, et kõige probleemsemaks osutus joodi, kaltsiumi ja B12-vitamiini vajaduste täitmine ning kõige vähem oli probleeme D-vitamiini, B2-vitamiini ja oomega-3-rasvhapete vajaduste täitmisega.

«Kõige huvitavam küsitluse analüüsi tulemus oli see, et kuigi 91 protsenti taimetoitlastest on taimetoiduga kaasnevatest ohtudest kursis, ei võta 30 protsenti vastanutest toidulisandeid,» rääkis Markov. Ta lisas, et B12- ja D-vitamiine, mida taimsest toidust ei saa, võttis vastanutest vaid vastavalt 49 protsenti ja 57 protsenti.

Tähtsaimaks tulemuseks pidas uuringu autor aga seda, et veganitel oli probleeme toidust piisava koguse kaltsiumi saamisega. «Kuna kaltsiumi puudus pärsib vitamiin B12 imendumist, peab sellele kindlasti rohkem tähelepanu pöörama,» lisas Markov.

Toitumispäevikute analüüsi huvitavaim tulemus oli Markovi hinnangul see, et ehkki taimetoitlusele heidetakse sageli ette asendamatute aminohapete kättesaamist, siis sellega suuri probleeme ei olnud (joonis).

Aminohapete joonis

FOTO: Karmen Markovi uurimistöö

Tulevikus soovib uuringu autor siduda oma õpingud ja uuringud rohkem neuroloogiaga. Samas tõdes ta, et toitumine ja neuroloogia on omavahel seotud, näiteks B12-vitamiini defitsiit on neuroloogiliste haigustega väga seotud. Ta lisas, et nii võib täiesti juhtuda, et ta uurib taimetoitluse tervisemõjusid ka tulevikus.

Markovi uurimistööle aitasid kaasa proviisorid Sigrid Roolaid ja Moonika Markov ning toitumisnõustaja Ketlin Jaani-Vihalem ning töö juhendaja oli Kersti Veskimets.

Populaarne

Tagasi üles