Jaapani katastroofi kõige haavatavam grupp on eakad

Meditsiinitöötaja ulatamas ravimeid eakale jaapanlannale, kes elab Otsu algkoolis asuvas evakuatsioonikeskuses Foto: SCANPIX

Jaapani looduskatastroofi järgsed fotod ja videod paljastavad sadu dramaatilisi lugusid.

Jaapani psühholoogide ja psühhiaatrite sõnul on kõige haavatavamad eakad, kuna neil on tavaliselt enim terviseprobleeme, kirjutab Live Science.

«Eakatel ei ole enam nii palju vaimset ja füüsilist jõudu nagu noortel. Paljud eakad kaotasid tsunami tõttu oma pikaajalise kodu ja on sunnitud nüüd elama paljude saatusekaaslastega koos evakuatsioonikeskustes. See kasvatab stressi ja võib depressiooni kaasa tuua. Halvenenud vaimne tervis mõjutab ka füüsilist tervist,» selgitasid psühholoogid.

Jaapan on üks kõige kiiremini vananevaid ühiskondi. Iga viies elanik on üle 65-aastane.

Tsunami poolt hävitatud piirkondades oli suur eakate ülekaal, seal oli iga kolmas elanik üle 65-aastane.

Varem maavärinapiirkondades tehtud uuringud on näidanud, et eakate ellujäänute seas kavas suremus. Looduskatastroofi järgselt tekkisid ellujäänute organismis biokeemilised muutused, mis käivitasid haigused.

Jaapanis tehtud uuring näitas, et pärast 1995. aasta Kobe maavärinat tõusis eakate ellujäänute verevalkude tase. Seda seostatakse südame- ja veresoonkonna haiguste tekkega.

New Yorgi ülikoolis töötava sotsiaalteadlase Tazuko Shibusawa sõnul on elus palju kogenud eakad tihtipeale uhked ega taha katastroofi järgselt abi paluda.

«Eakad ei kipu oma stressi ja ahastust välja näitama. Paljud neist peidavad oma valu. Vaimsed probleemid avalduvad lõpuks kehas mitmesuguste haigustena. Samuti vaevab paljusid ellujäänuid süütunne, et miks mina olen elus, minu kallid inimesed mitte,» selgitas Shibusawa.

Uurija sõnul mõtlevad eakad tihti, et olen juba pika elu elanud, kuid miks katastroof ei võtnud mind, vaid palju nooremaid.

Jaapanis kasutatakse vaimse tervise kohta väljendit «kokoro no kea» ehk hoolitse südame eest. Jaapani psühhiaatrid ja psühholoogid on vaimse tervise teemaga põhjalikult tegelenud alates Kobe maavärinast.

Nüüdne tsunami tekitas suurt stressi, kuid Fukushima tuumajaamas toimuv hoiab jaapanlaste närvid jätkuvalt pinges.

«Fukushima tuumajaama probleemid hoiavad kogu Jaapanis, kuid eelkõige Fukushima piirkonnas ja Tokyos kõigi närvid pingul. Inimesed elavad nagu sõja tingimustes, varudes esmatarbekaupu. Eakad, kes on Teise maailmasõja lõpul tuumapommid üle elanud, mõistavad, mida tähendab tuumaoht,» lausus Jaapani psühholoog Yasushi Watanabe.

Samas aga võivad eakad oma kogemuste tõttu olla stoilisemad ja katastroofijärgset olukorda paremini taluda.

«Kehtib paradoks – viletsa tervisega eakatele võib looduskatastroof terviseprobleeme juurde tekitada ja nad võivad isegi surra. Tugeva tervisega eakad aga suudavad jubedustele paremini vastu panna kui paljud neist nooremad inimesed,» lisasid psühholoogid.

Jaapani uudistes näidati ühte eakat meest koos sõjaväelastega Miyagis tsunamis kannatada saanud ala koristamas. Reporter küsis temalt, et kuidas mehel läheb. Eakas jaapanlane vastas, et ta elas üle nii 1960. aasta tsunami ja ka nüüdse.

«Minuga on kõik korras. Meie eesmärgiks on kõik uuesti üles ehitada,» vastas mees stoiliselt.