Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Toitumisteadlane: kui palju peaksime sööma liha?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Liha kiputakse liiga palju sööma. | FOTO: PantherMedia / Scanpix

Inimkonna isu liha järel üha suureneb, seepärast tühjendatakse ookeane, muudetakse vihmametsad farmideks ja kasvatatakse loomi vabriku-tüüpi kombinaatides. Kas me peame sööma nii palju liha?  Kas on ka loodussõbralikumaid viise valgu saamiseks?

FAO andmetel tekitab liha tootmine tervelt 18 protsenti kasvuhoonegaasidest. Teadlased on arvutanud välja, et kasvuhoonegaaside emissiooni hoidmiseks 2000. aasta tasemel ja arvestades Maa elanike arvu tõusu üheksa miljardini, ei tohiks süüa päevas üle 70–90 grammi liha.

Liha tarbimise vähendamiseks on ka tervislikud põhjused. Rohke punase liha, eriti aga töödeldud lihatoodete tarbimisel suureneb soolevähki, II tüüpi diabeeti ja südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumine ning rasvumine. Maailma Vähiuurimise Fond (The World Cancer Research Fund) soovitas 2007. aastal limiteerida punase liha tarbimist nädalas 500 grammini (70g/p). Eesti toitumissoovituste kohaselt võiks nädalas süüa 500 grammi kuumtöödeldud liha, millele vastab umbes 700 grammi kuumtöötlemata liha. Tänapäeval süüakse Eestis liha ligi kaks korda rohkem. Kuna grillihooaeg on käes, võiks sellega arvestada.

Liha võib asendada mitme teise toiduainega. Liha analoog, lihaasendaja on nimed, millega tähistatakse tavaliselt mitte loomse päritoluga toiduainet, mille välimus, maitse ja tekstuur peaks olema sarnane lihale. Tuntumad nendest on tekstureeritud taimne valk ehk sojaliha ja seitan ehk nisuliha. Neid tarbivad taimetoitlased ning inimesed, kes tahavad vähendada liha tarbimist kas eetilistel või tervislikel põhjustel, ja need, kelle usk ei luba tarbida liha.

Liha tarbimise vähendamiseks alustati 2003. aastal USAs kampaaniat «Söö vähem liha» («Eat less meat»), millest tänapäevaks on välja kasvanud «Meatless Monday» («Lihata esmaspäev»), mis on on levinud paljudesse riikidesse üle maailma.

Teadlased otsivad pingsalt võimalusi liha asendamiseks. Üheks võimaluseks on in vitro liha, katseklaasiliha ehk kultiveeritud liha tootmine, milleks on vaja võtta loomalt lihaskoe rakud, istutada need kollageenist maatriksile ning viia toitelahusesse.

Sellise liha arendamine oli NASA idee, kes püüdis leida toitu astronautidele pikkadeks kosmosereisideks. 2013. aasta augustis söödi esimene in vitro lihast burger Londoni konverentsil. Selle hind oli 332 000 dollarit, kuid teadlased on optimistlikud.

Kasvava valgupuuduse leevendamiseks on viimastel aastatel muutunud populaarseks putukate kasvatamine. Putukatel on kõrge toiteväärtus, nad sisaldavad palju aminohappeid, probiootikume ja vitamiine A, B12 ja B2 ning rauda. Putukate kasvatamiseks vajatakse vähe ruumi, nad ei tooda peaaegu üldse kasvuhoonegaase. Putukad kasvavad tarbimiskõlbulikuks kolme nädala kuni kolme kuuga. Inimesed on söönud putukaid juba kümneid tuhandeid aastaid. FAO andmetel sööb tänapäeval  putukaid regulaarselt kaks miljardit inimest. Läänemaailmas on muutumas suhtumine putukate söömisesse. Austraalias, Kanadas, USAs  ja Ühendkuningriigis on tekkinud esimesed putukate farmid. Möödunud aastal ilmus Ühendkuningriigis esimene putukatest valmistatud toitude kokaraamat.

Sportlased söövad palju liha, kuna see annab jõudu ja sisaldab hemoglobiini, mida on vaja hapniku transpordiks rakkudeni, et saada vajalikku energiat. Siiski on rida veganist tippsportlasi, kes on tulnud maailmameistriteks või püstitanud maailmarekordeid. Tuntum neist on üheksakordne olümpia kuldmedaliomanik Carl Lewis. Veganist tippsportlaste  hulgas võib leida atleetvõimlemise, jõutõstmise, iluuisutamise, ultramaratoni ja teiste alade esindajaid. Venus Williams on isegi toortaimetoitlane, kuid selle põhjuseks on võitlus teda vaevava Sjögreni sündroomiga. Need näited ei ole toodud selleks, et innustada sportlasi loobuma lihast, vaid näitamaks, et igal reeglil on erandid.

Mõõdukas kogus liha kuulub tervisliku toidusedeli koostisesse, kuid iga päev ei ole vaja süüa liha. Eelistage Eestis toodetud liha.

Tagasi üles