/nginx/o/2011/01/25/504161t1hdc92.jpg)
Eesti perearstide seltsi esinaine Ruth Kalda rääkis ERR raadiouudistele, et võrreldes varasemaga püütakse haiguslehe võtmist rohkem vältida.
Inimesed püüavad võimalusel haiguslehte vältida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalda möönis, et patsiendid kardavad haiguslehte võtta: «Nad ütlevad, et nad korraldavad kuidagi teisel viisil, püüavad hakkama saada. Ma ei oska täpselt öelda, kui paljudel juhtudel nad lähevad haigena tööle ja kui paljudel juhtudel leitakse teisi võimalusi, et tehakse näiteks tööd kodus.»
Haigekassa andmeil vähenes haiguslehtede arv eelmisel aastal võrreldes ülemöödunud aastaga 45 protsenti. Arvesse on võetud lehed, mille eest haigekassa maksab – see tähendab alates üheksandast päevast. Haiguslehtede koguarv on vähenenud 27 protsenti ja haiguspäevade arv 26 protsenti.
«Üks põhjus on kindlasti see, et haiguslehtede kord vähenes ja kui inimesel on varasema ühe päeva asemel kaks täiendavat päeva n-ö enesevastutusel, siis sellised väiksemad haigused ei pruugi lõppeda haiguslehe väljavõtmisega,» möönis sotsiaalminister Hanno Pevkur.
«See võib tähendada ka seda, et kuna ikkagi tööturul oli surve tugev, siis kergema haigusega inimesed võisid käia tööl,» lisas ta.
Uues koalitsioonilepingus pole haiguskindlustushüvitise korra leevendamise kohta aga sõnagi. Ometigi on see arstide sõnul vajalik. «Viirushaigestumise puhul pannakse ohtu teised ja selle võrra on see võimalus, et ühe korraga haigestub inimesi massiliselt, rohkem. Töölt ärajäämine ei ole ainult selle sama inimese tervise seisukohalt oluline, ehk et tal võib tekkida tüsistusi või haigus võib kulgeda raskemini, aga teisalt ta seab ohtu ka teised,» lisas perearst.
Sotsiaalminister selgitas, et kuigi haigushüvitiste korra muutmist otseselt ei arutatud, pole siiski välistatud, et valitsusliit mingeid muutusi teeb: «Me peame ikkagi lähtuma sellest, millised meil on ravikindlustuse kulud ja kas ravikindlustuse rahastamises saab muutusi toimuma või mitte.»
«Me oleme lubanud analüüsida seda, et kas on võimalik ravikindlustuse vahendeid kasutada eelkõige inimeste ravimiseks ja seesama, mis on ka enne valimisi debattides välja käidud, et kas näiteks töövõimetushüvitised võiksid olla kaetud riigieelarvest,» lisas ta.