«Aleppo paised» panevad europarlamendi komisjonilt abi küsima

Leišmaniaas tekitab nahale haavendeid. Foto: Wikimedia Commons

Süüria põgenikud on seadnud Euroopa Parlamendi silmitsi rändekriisi veel ühe tumeda küljega, mille grupp teadlasi päevavalgele tõi. Uus pahalane on troopiline haigus hüüdnimega Aleppo paise.

Süüria põgenikekriis tekitas leišmaniaasi nahavormi katastroofilise puhangu. Sajad tuhanded põgenikelaagritesse või kriisikolletesse lõksu jäänud inimesed kannatavad palaviku, kaalulanguse, mädasõlmekeste ja nahahaavandite käes.

Seire alustamiseks on parlamendil põhjust

Euroopa Parlament näeb paljude sõjakolletest tulnud sisserändajatega kaasnevate haiguste ohtu. Aasta alguses tegi parlament Euroopa Komisjonile ettepaneku leišmaniaasi ja rändekriisi kohta. See resolutsioon kutsub üles toetama leišmaniaasi ravi uurimist ning tugevdama leišmaniaasi seiret, eriti haiguse levipiirkonnast pärit rändajate puhul.

Parlament järeldas:

• kuna krooniline tõbi on laialt levinud 98 riigis ning haigusjuhte esineb maailmas 1,5–2 miljonit, põhjustab levipiirkondadest siia tulevate rändajate sissevool ohtu elanike tervisele;
• kuna haigus levib lisaks ainuraksetele ka imetajatega, nagu koerad või küülikud, tuleb selle seiret tugevdada;
• vaktsiini ega profülaktilist ravimit leišmaniaasi vastu ei ole, seega tuleb komisjonil leišmaniaasi ravivõimalusi uurima hakata.

Aastas lisandub ainuüksi Süürias 100 000 juhtu

Kui inimesed põgenevad Süüriast lähiriikidesse, levib haigus edasi Liibüa idaossa või Jeemenisse, kirjutab aastataguses teadustöös grupp teadlasi: Du, Al-Salem, Hotez ja Acosta-Serrano.

Süürias on haigus laialdaselt levinud viimased paar sajandit, esimesed juhtumid registreeriti juba 1745. aastal. Teadustöö autorid peavad tõenäoliseks, et praegu lisandub Süürias aasta jooksul 100 000, Jeemenis 10 000 haigusjuhtu.

Moondunud näo ja nahaga haigeid häbimärgistatakse

Haigust iseloomustavad inetud nahakahjustused ja sõlmekesed ning selle on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regioonis põhjustanud enamasti algloomad Leishmania tropica või L. major. Kuigi leišmaniaas on ravi korral harva surmav, põhjustavad nähtavad haavandid näol inimesele psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme, häbimärgistamist, muret ja depressiooni.

Leišmaniaasi juhtumite arv aastati Iraagis, Süürias, Saudi Araabias ja Jordaanias. Foto: PLOS Neglected Tropical Diseases

Üksikud näited Euroopa päritoluga haigusjuhtudest

Euroopas võib haiguse saada Lõuna-Euroopas näiteks Lõuna-Prantsusmaal või Hispaanias, kus samuti on juhtumeid registreeritud.

Nii raporteeriti 2014. aastal, kuidas otsiti põhjust 69-aastase mehe tervisehädadele: palavikule, külmavärinatele, kaalulangusele ja halvale enesetundele, mida ta kurtis juba kolm nädalat. Mees rääkis, et käib igal aastal korra Lõuna-Prantsusmaal, kus koerad peavad liivakärbeste vastu ravimiga immutatud kaelarihma kandma. Arstid saidki vihje, et mehel võib olla naha leišmaniaas, mille all kannatavad ka loomad. Pärast ravi haige palavik kadus ja verepilt paranes.

Samal aastal toodi Londonis haiglasse 15-kuune laps, keda oli neli kuud vaevanud palavik ja kaalulangus. Luuüdist võetud proov näitas leišmaniaasi, mille ta ilmselt sai Hispaania kuurordist, kus pere puhkamas käis. Nädal aega ravi ja laps sai haiglast koju.

Eesti terviseamet tunneb tõbe

Terviseameti kodulehe andmetel on leišmaniaas kergesti leviv ning immigrantide ja turistide abil sageli Lääne-Euroopa maadesse sissetoodav nakkushaigus. Nakkusallikas on haige inimene, mõnel maal närilised, koerad, kassid, hobused, jänesed, kukkur- ja laiskloomad.

Haigustekitajate Leishmania perekonna algloomade ülekandjaks haigelt inimeselt või loomalt tervele inimesele on liivakärbes. Leišmaniaas esineb kahes vormis: naha-limaskesta ja vistseraalses ehk kõhuvormis, tekitades vulkaanisarnaseid haavandeid kas nahale või siis kahjustades siseorganeid – on haiguse kohta kirjas ameti kodulehel. Peale liivakärbeste võib haigus levida ka doonorivere kaudu. Leišmaniaasi kõhuvorm on mõnel juhul levinud ka narkootikumi süstimisel ühiskasutatava süstlaga.

Levipiirkondadesse siirduvad reisijad peaksid end jälgima

Eestis pole kordagi ühtki leišmaniaasijuhtu registreeritud ning need ei kuulu terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul ka registreerimisele. «Inimestel, kes haiguse levikupiirkondadesse reisivad, on hea teada, et seda esineb. Erilist muret aga tavalisel rannas ja hotellis liikuvale turistile sellest ei ole, pigem matkajal,» kinnitab Kutsar.

Leišmaniaasi tunti ka nime all Aleppo paised ja Jeruusalemma nööbid. Foto: Wikimedia Commons