Värske uuring: uusi HIVi nakatumisi oli Eestis vähem kui kunagi varem

HIV-teste tasub teha ka igaks juhuks, et endal oleks meelerahu, sest sageli ei teata oma partnerite eelnevate partnerite seksuaaltervises kohta. Foto: PantherMedia / Scanpix / Ingeborg Knol

Positiivse tendentsina saab välja tuua, et eelmisel aastal oli Eestis vähem HIVi nakatumise juhte kui ühelgi teisel aastal. 

HIVi levik on stabiliseerunud, kuid jätkuvalt kõrgel tasemel, selgub värskelt avaldatud uuringust, mis käsitles HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukord Eestis aastatel 2000–2016. 

HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui ka naiste seas. Vanemate kui 34-aastaste osakaal on uute HIVi juhtude seas suurenenud. «Me arvame, see võib olla seotud narkootikume süstivate inimeste vananemise ja nende seksuaalpartneritega,» ütles Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse nooremteadur Liis Lemsalu.

Ta lisas, et sageli inimesed ei tea, kas nende seksuaalpartnerid süstivad või on kunagi süstinud narkootikume ning pole teinud ka HIV-teste. Nooremteaduri sõnul pole üldelanikkonna HIVi testimise eesmärk mitte kõiki inimesi ära testida, vaid leida üles sihtrühmad, kes ei tea oma partnerite nn seksuaalset ajalugu. 

Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas. Lemsalu sõnul võib see vähenemine tulla sellest, et HIVi põdevad inimesed võtavad paremini ravimeid ning tänu sellele esineb vähem viiruse emalt lapsele kandumist. «12–17-aastaste seas lisandub vähem uusi narkootikume süstivaid inimesi, varasemalt oli neid noorte seas rohkem,» selgitas TAI nooremteadur. 

Uuringus tuuakse ka välja, et jätkuvalt avastatakse kõige enam HIVi juhte Ida-Virumaal ja Tallinnas. Märgatavalt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, eriti naiste ja vanemate kui 34-aastaste seas. Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIVi levimus stabiilne, kuid ei ole siiski lakanud. 

Suurenenud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv. «Eestis räägitakse sellest rohkem kui varem ning inimesed on oma seksuaalsuse osas avatumad, kuid välistada ei saa ka riskikäitumist,» selgitas Lemsalu ja lisas, et põhjapanevaid järeldusi on sel teemal keeruline teha.

Uuringus täheldatakse, et homoseksuaalse levikutee trendile peaks järgnevatel aastatel oluliselt enam tähelepanu pöörama, kuna Lääne-Euroopas on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine ja mitmes riigis pigem kasvutendentsiga.

Keskmiselt neljal protsendil HIVi nakatunutest diagnoositakse kolme kuu möödudes aids ning see osakaal suureneb. HIV-testimise üldine tase on väga hea. Vajalik ei ole ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunitletud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud, leitakse uuringus.

Uuringuga saab tutvuda siin.