Millal võib luksumine olla hoopis märk haigusest?

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luksumise vastu aitab mõnikord näiteks külma vee joomine.
Luksumise vastu aitab mõnikord näiteks külma vee joomine. Foto: Panther Media/Scanpix/Franz Rudolf

Üldiselt on luksumine üsna ebameeldiv ja ei kesta väga kaua, kuid vahel võib luksumine olla ka märk sellest, et midagi on väga valesti.

Õnneks kestab luksumine üldiselt lühikest aega ja selle tekitavad kas närvid või on see seotud millegagi, mida hiljuti söödi, kirjutab TIME. Kui aga luksumine kestab kauem kui mõned tunnid või luksub inimene väga sageli, siis on põhjust pöörduda arsti poole.

Luksumine on tahtmatu diafragma ehk vahelihase kokkutõmme. Vahelihas töötab tavaliselt hingamise ajal sujuvalt, aga kui seda ärritada, siis võib ta kramplikult kokku tõmbuda. Kui toimub mingi järsk muutus, siis kõri sulgub. «Kui neelad kiirelt õhku ja su nn häälesüsteem sulgub, siis tekib luksumise heli,» ütles gastroenteroloog, dr Roshini Rajapaksa.

Vahelihase ärritust võivad põhjustada paljud tegurid, näiteks tavapärasest rohkem söömine, järsk temperatuurimuutus või mullid gaseeritud jookides. Luksuma võivad ajada ka alkohol, suits ja näiteks nätsu närimisel alla neelatud õhk. Isegi stress ja närvilisus võib panna inimese luksuma. «Mõnikord võib luksumine tulla nagu välk selgest taevast,» ütles Rajapksa.

Ka võib luksumine tulla uitnärvi või vahelihasenärvi ärritamisest. See tähendab, et ka kurguvalu või kõrvapõletik või isegi kõrva kuulmekilet puudutav juuksekarv võib olla luksumises süüdi.

Enamasti kestab luksumine mõne minuti või tunni. Kui luksumine kestab enam kui 48 tundi, siis võib seda kutsuda püsivaks või kestvaks luksumiseks ning kui see kestab üle 30 päeva, siis allumatuks luksumiseks. Arsti juurde tasuks minna, kui luksumine kestab kauem kui paar päeva, sest mõnikord võib see anda märku varjatud terviseprobleemist. Mõnel juhul võib see isegi põhjustada närvikahjustusi.

Kui tarbid palju alkoholi või suitsetad, siis tasub teha seda vähem või üldse lõpetada, et luksumist vähendada. Kui pöördud arsti poole, siis ta võib otsida märke gastroösofageaalse refluksi ehk nn happelise refluksi kohta. Seda annab ravida ning see on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed luksuvad.

Haruldastel juhtudel tekib luksumine närvikahjustuse või maokasvaja tõttu. Ka üks aju piirkond on seotud luksumisega, seega võib luksumine mõnikord harva olla seotud ka sellega. Luksumine võib viidata ka insuldile või südameprobleemidele, leiti Texas A&M ülikoolis. Mõned juhtumid on seostanud luksumist ka vereklompidega.

Ka võib luksumine olla mõne tõsise haiguse, näiteks tsirroosi ning maksa-või neerupuudulikkuse, kõrvalmõju. Sel juhul esineb aga luksumine tavaliselt koos teiste sümptomitega, milleks on väsimus, iiveldus, tursunud jalad või kõht, nii ei ole luksumine tõenäoliselt esimene märk sellest, et kehas on midagi valesti.

Kui tegemist on pikemalt kestnud luksumisega, siis saab abi arsti juurest. Kui aga tahaks tõenäoliselt lühikest aega kestvast luksumisest kiiremini lahti saada, siis soovitab dr Rajapksa juua külma vett või kuristada sellega kurku, sest see ergutab neelu tagaseina. Mõnda aitab ka hinge kinni hoidmine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles