Perearst Madis Veskimägi: jämesoolevähi proovide saatmise logistika on masendav

Proove tuleks säilitada külmikus. Foto: Craig Robinson

Jämesoolevähi sõeluuringu protsess võiks perearsti juures 10 minutiga tehtud saada. Reaalsuses on aga ajamahukas ja «teatepulk» väljaheiteprooviga ei jõua õigeaegselt laborisse.

«Kogu logistika on masendav,» kirjeldab perearst Madis Veskimägi proovi kulleriga laborisse saatmise protsessi. Tema sõnul valitseb skriiningu osas perearstide hulgas üldine nördimus, mõni patsient on kolm korda vastuvõtul käinud, kolm korda proovi saatnud ja iga kord on see aegunud olnud.

Perearst Madis Veskimägi pakub välja lahenduse, et praeguse 5-6 käigu asemel saaks patsient proovi antud ühe käiguga. Tema sõnum on, et proov peaks toimuma perearsti laboris, kuna enamikul perearstidest on protseduuritoad olemas. Ka sobiva topsiku võib pereõde patsiendile pihku pista. «Aparaat on pea sajas Eesti perearstikeskuses ja peitvere võtmine proovist pole raketiteadus – inimene saaks vastuse juba 10 minuti pärast,» ütleb Veskimägi, et kas siis edasi suunamise positiivse leiu korral või rahu südamesse.

Sõeluuringul palju osapooli

Kuna Eestis haigestub pea 1000 inimest aastas, uurib haigekassa läbi kaebusteta inimrühmad, kellel statistika järgi seda vähki võiks enim esineda. Reaalsesse uurimistegevusse on segatud nii

1. haigekassa, kes kutsub osalema 1955., 1956., ja 1957. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi,

2. perearstid, kes annavad suunamise, ribakoodi ja spetsiaalse topsiku viaali,

3. firma, kellele antakse teada, kui inimesel oma proov lähetusvalmis,

4. kullerifirma (eelmisel aastal tuli proove saata postipakiga) kui

5. labor, kus peitvere sisaldust analüüsitakse.

Proov ise on aga õrn ja bioloogiliselt kergesti riknev materjal, mis peaks laborisse jõudma järgmise päeva kella 10.

Teostus jätab soovida

Perearstide Liidu juht Diana Ingerilainen ei ole kordagi kahelnud jämesoolevähi skriiningu vajalikkuses: «Ma  usun endiselt, et nii on võimalik varases staadiumis kasvajatega inimesi aidata».

Kuid ta nendib, et kokkulepitud patsiendilogistika skeemid on keerulised, kus osapooli palju, usaldust ja koostöötahet vähe. Olukord muutub tema sõnul kriitiliseks selles mõttes, et läbi tuleb skriinida päris palju patsiente, aga aeg juba poole aasta peal.

Vähidiagnoos alla kümnel

Sõeluuringuid on Veskimägi andmetel tehtud 5744 inimesel, kellest veidi üle viiel protsendil, 304 inimesel, leiti väljaheites peitverd rohkem kui 20 mikrogrammi grammi väljaheite kohta, testi komplekte välja antud 18 000.

Haigekassa andmetel  on sihtrühma suurus on hetkel ca 33 000 isikut. Nendest 2425 on siiani väljaheitest peitvere teste tehtud  ja edasi sõeluuringu kolonoskoopiasse (jäme- ja peensoole uuring) saadetud 76, kellest jämesoolevähi diagnoos alla kümnel.

Vaata videost, kuidas kuidas käib analüüsi tegemine mõne minutiga perearsti laboris.