Tapa Haigla juhatuse esimees Aivar Kuusik kirjutas ajalehe Meditiiniuudised arvamusloos, et Eesti tervishoius on raha väga palju, kuid seda kasutatakse vastutustundetult ning patsiendi vastutus ja kontroll puuduvad.
Haiglajuht: patsiendi omaosalus peab kasvama
Näiteks saab meil patsient teisese arvamuse tasuta. Kunagi aga kehtis nõue, et kui inimene tahtis perearsti saatekirjata eriarsti juurde minna, siis pidi ta 50 või 30 protsenti sellest kulust ise maksma.
«Nõue aitas reguleerida seda, et patsient mõtles, kas teisest arvamust on ikka vaja. Haigekassa on esmase arvamuse eest ju heale arstile maksnud. Miks seda mitte usaldada?» küsis Kuusik. Ta lisas, et kui patsient tahab ise omast tarkusest kuhugi minna, siis tuleb tal selle eest osaliselt ka ise maksta.
Haiglaravi puhul on meil patsiendi omaosalus samuti olematu. Teist säärase olukorraga riiki Euroopas polegi ja sellele viitas ka sotsiaalminister Hanno Pevkur valimiseelsel teledebatil. «Olgem ausad, see voodipäevatasu, mida haiglad küsivad, on haigekassa tasutavaga võrreldes ju ainult peenraha ega distsiplineeri patsienti ega raviasutust ravi kokkuhoidlikult planeerima,» sõnas Tapa haigla juht.
Ta toob näite, et kui patsiendil tuleks 20–30 protsenti proteesist ise kinni maksta, siis ta mõtleks, kas ta üldse vajab suure riskiga lõikust või saab liigese kulumist tervislikuma käitumisega vältida.
Maksumaksja ei peaks kinni maksma selliste haiguste ravi, mille tekkes on inimene peamiselt ise süüdi. Näiteks võib tuua maovähenduslõikuse, mida haigekassa rahastab ilma omaosaluseta.
Või siis näiteks teist tüüpi diabeedi ravimid – milleks neile suur soodustus, kui tegu on põhiliselt ülekaalulisusest tuleneva haigusega? «Arvan, et praegune süsteem devalveerib nii arstide kui ka patsientide suhtumist. Kui tahame ravikindlustusega edasi minna, siis ei saa praegune süsteem enam kaua kesta,» nentis Kuusik.