Pianistid Rämmal ja Randvere räägivad, mis väljakutseid esitab klaverimäng kätele ja kehale

Johan Randvere, pianist. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Rain Rämmalile ja Johan Randvere veedavad seitsmetunniseid tööpäevi klaveri taga nagu enamik meist teeb seda arvutiklaviatuuri taga.

Kas klahvpillimänguga saab end vigastada?

Rain Rämmal: Vigastused saavad üldiselt tekkida ikkagi siis, kui sa midagi väga valesti teed või ei jälgi, mida teed. Pillimänguga seotult polegi mul vigastusi olnud. Küll sai mõni aeg tagasi, kaks süntesaatorit õla peal, proovi kiirustatud ja trepi peal kiiruskatset tehes mitu astet korraga võetud ning seljast käis valu läbi. Puhas oma lollus. Harva annab see endast märku. Tuletab meelde, et rohkem trenni on vaja teha. Kui ennast kogu aeg liigutada ja toonuses hoida, ei tüki oma lolluse tagajärjed esile.

Johan Randvere: Mulle on alati meeldinud väga sporti teha ja eriti just võrk- ja korvpalli mängida. Kui verinoorena paranes kõik kõige rohkem kahe nädalaga ära, siis nüüd on see aeg märkimisväärselt pikem. Rapsides olen sõrmi korduvalt ära põrutanud, mille tõttu pole lihtsalt mõnda aega saanud pilli mängida. Korvpallist siiski loobuda pole suutnud...

Rain Rämmal, klahvpillimängija Foto: Sulev Sommer/ erakogu

Mis kohad hakkavad liiga tegema?

RR: Igasugune järsk harjumuste või rutiini muutus mõjutab meie keha. Kui kunagi harjutamismahtu üleöö suuremaks muudetud sai, siis hakkasid randmed endast märku andma. Sama juhtus näiteks pärast ajateenistuse noorteaega, kui üle pika perioodi, kus pilli taga istuda ei olnud võimalik, sai uuesti harjutama hakatud. Oma füüsist kuulates ja «peaga» harjutades sai sellest kiiresti üle ja esialgne olukord taastus.

JR: Kui midagi juba valutab, on asi halb. Nooremana mäletan ikka valutavat selga, nüüd on see vähemalt praegu justkui vaibunud.

Mis kehaosad saavad klaverimängus koormust?

RR: Mõte, ehk siis pea, peaks saama ikka kõige suuremat koormust. Aga füüsilist koormust saavad pianistidel ilmselgelt käed ja ülakeha, seega peab üldfüüsiline vorm ka hea olema.

Asja tuum on muidugi selles, et pillimäng peaks toimuma võimalikult efektiivselt ja sooritust peaks ise pidevalt mõttega kontrollima nii palju, kui see mingil ajal võimalik on.

Mida vähem füüsilisi pingeid mänguaparaadis, seda ladusam sooritus. Valesti ja enesekontrollita harjutamisega kaasneb vigastuse oht. Klahvpillimängijatel lisanduvad ka kõik pillide transporti puudutavad küsimused, sest klahvpillid on päris kogukad ja rasked.

JR: Koormust saavad sõrmed, käelaba, käevarred, õlad, selg.

Kõige rohkem tekib ülekoormus ja sellega seonduvad pinged, kui näpud ja eriti näpuotsad on treenimata. Siis otsib keha kuskilt mujalt kompensatsiooni. 

Transat pean mina väga harva tegema, pillid on õnneks kohapeal ees.

Kuidas ennast treenid?

RR: Mulle meeldib rulluisutamas käia. Jooksmine meeldib vähem, aga teen ka seda. Mis trenni puudutab, siis naudin tegevusi, kus ümbruskond vaheldub, pilli harjutades oled niikuinii ühe koha peal ja tubane. Kui ilm tõsiselt kehv, siis teen kodus kükke, planku, jalgade tõsteid ja kätekõverdusi. Peaasi on ennast liigutada.

JR: Sõrmetrennist pole siiski veel loobunud, sellest vist ei pääsegi.

Praegu tundub, et üks püsiv liigutamine on mu pikad jalutuskäigud, mille käigus mõtted kuidagi korrastuvad. Soojemate ilmadega elavneb minu liikumine märkimisväärselt. Mängin palju palli, ujun, liigun palju rattaga ja teen üpris palju aia- ja maatöid. Viimane aitab kõige paremini puhata.

Kuidas taastud, mis aitab vormis hoida?

RR: Mulle meeldib taastuda õues, looduses. Sõidan mootorrattaga linnast välja. Päev värskes õhus mõjub vägagi kosutavalt.

JR: Mind aitab tavaliselt kaks tegevust. Esiteks mingi täiesti teine treening, näiteks kirglik korvpallilahing. Sel hetkel on elu kõige tähtsam asi just see mäng ja kogu keha ja vaim pingutavad selle nimel. Jube mõnus!

Ja teine on teha midagi, millel näen ka tulemust. Muusika puhul ei saa kuidagi rääkida, et midagi sai valmis. Nii, et ükskord pärast pingelist kontsertperioodi võtsin kätte ja ehitasin voodi.  

Üht pianisti mänguvormis hoida aitab tavaliselt paika pandud kuupäev järgmise etteastega.

Kuidas käte värisemist taltsutada?

RR: Käte värisemise vastu aitab see, kui esinemist ettevalmistav töö on väga hästi tehtud. Kindlasti kaob värisemine ka kogemustega, sest mida rohkem mängid, seda rohkem oled kõikvõimalikesse olukordadesse juba sattunud. Kohvi ei tasu enne mängu üleliia palju juua.

JR: Laval toimetulemisega aitab just tihti laval käimine. Ja just ettevalmistatud kindla plaaniga laval käimine, sest kontserte tegema õpib vaid kontserte tehes.

Käte värisemist on ka mul mõnikord ette tulnud. Siis käratan seesmiselt endale, et võta ennast kokku, Johan! Tavaliselt õnnestub.