Doktoritöö uuris, miks on mõnel narkomaanil väiksem tõenäosus HIViga nakatuda

Foto: Csaba Deli / Panther Media / Scanpix

Eelmisel kuul kaitses oma doktoritöö arstiteaduse erialal Eveli Kallas, kes uuris, kas ja kuidas mõjutab narkootikumide süstimine narkomaani immuunsüsteemi rakke, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Doktoritöö autorit huvitas täpsemalt see, kas interleukiin-10 geeni erinevad variandid võiksid mõjutada HIViga ning B ja C-hepatiidiga nakatumist.

Uuringu käigus koguti koostöös TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudiga 345 süstiva narkomaani vereproovid Kohtla-Järve ühest süstlavahetuspunktist.

Kallase sõnul on tema doktoritöö maailma mõõdus oluline sellepärast, et see keskendub süstivatele narkomaanidele. Seni on uuritud maailmas väga palju aga neid inimesi, kes on HIViga nakatunud või HIVile eksponeeritud seksuaalsel teel.

Kõiki lisategureid (süstimisvahendite jagamine, teised süstimisel saadus viirused jne), mis tulenevad narkootikumide süstimisest ning kuidas see mõjutab HIV-negatiivseks jäämist või nakkuse saamist, on maailmas aga palju vähem uuritud.

Kuna süstivad narkomaanid on ohustatud mitmetest erinevatest nakkushaigustest, sealhulgas HIVist, B- ja C- hepatiidist, siis soovis Kallas teada, kuidas võiks nende viirustega kokkupuutumine narkomaanide immuunsüsteemi mõjutada.

Tulemused näitasid, et kui inimesel on olemas sellised interleukiin-10 (IL-10) geneetilised variandid, mille tõttu toodetakse organismis seda valku vähem kui teistel inimestel, siis on inimesel väiksem tõenäosus HIViga ja B-hepatiidiga nakatuda.

Kallase sõnul mõjutab IL-10 seda protsessi veidi, kuid teadlased ei ole siiani päris kindlad, miks mõned inimesed ikkagi HIViga ei nakatu.

Täismahus doktoritöö leiab SIIT!