:format(webp)/nginx/o/2014/05/29/3071942t1h82da.jpg)
Rästikud on ainsad mürkmaod Eesti looduses. Aleksei Turovski sõnul on rästikud juba liikvel, esialgu mõõdukas ulatuses. Kuidas hammustuse korral toimida?
Rästikud on ainsad mürkmaod Eesti looduses. Aleksei Turovski sõnul on rästikud juba liikvel, esialgu mõõdukas ulatuses. Kuidas hammustuse korral toimida?
Meie meteoroloogilised tingimused praegu on väga mitmekesised ja võivad erineda isegi 16 kraadi. Pigem esineb rästikuid soojemates paikades. «Rästikud võivad juba lebada soojadel asfaltteedel ja jalgradadel eriti Läänemaal ja Saaremaal,» kinnitas zooloog.
«See, et mustad rästikud on mürgisemad, on müüt. Ei ole. Pigem on mürgisemad nooremad isendid, kuid neil on mürki jällegi vähem,» selgitab Turovski ja kutsub üles rästikuid-nastikuid hoidma.
Rästikud suudavad hammustada ka vees ja mürgised on ka äsjasündinud rästikupojad. Turovski sõnul on väga aktiivsed maadlevad isased rästikud, seejärel leiavad nad paarilise ja augustis sünnivad pojad.
Hammustuse tagajärg sõltub mürgi kogusest
Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus sõltub rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ja raske üldseisundi väljakujunemise oht. Vaevused võivad olla väga erinevad, raskeid sümptomeid esineb umbes 15 protsendil patsientidel. Võib esineda ka anafülaktilisi reaktsioone (eluohtlik allergiline reaktsioon, mis tekib mõne minutiga).
Tunnused
Esmaabi
Mürgitusteabekeskuse numbrile 16 662 helistati eelmisel aastal eri maakondadest rästikuhammustuste tõttu 15 korral, sageli läksid inimesed ise otse haiglasse. Eestis on haigekassa andmetel sadakond rästikuhammustuse juhtu aastas.