:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/14/6661745t1h6b3c.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul ei ole Eesti veel inimese eripära arvestav riik, sest puuetega inimesed ei pääse kõikidele teenustele ja toodetele ligi.
Haukanõmm: valitsus peab toetama ligipääsetavust, et arvestada iga inimese eripära (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selleks et Eestist saaks kaasav ja iga inimese eripära arvestav edukas väikeriik, on oluline, et meie valitsus toetaks ligipääsetavuse direktiivi vastuvõtmist,» ütles Haukanõmm Madridis Euroopa puuetega inimeste foorumi (EDF) aastakoosolekult BNSi vahendusel.
Direktiiviga saab tooted ja teenused luua kõigile kasutusmugavana
Direktiiv muudab Haukanõmme sõnul nii avalikud kui erasektori poolt pakutavad tooted ja teenused ligipääsetavaks. See tähendab, et enam ei või pakkuda teenust, mis välistab näiteks selle kasutamise mõnele grupile puudega inimestest.
«Direktiiv peab olema ambitsoonikas, et jõuaksime tulevikus olukorda, kus ei pea tegema erilahendusi, vaid kõik saavad kõiki tooteid ja teenuseid kasutada. Nüüd, kui see on Euroopas menetluses, saab Eesti kui eesistuja soovi ja ambitsiooni korral seda edasi viia,» on praegu Haukanõmme kinnitusel soodus hetk.
Mis puutub rakendusse, siis 1. juulist. 2015 kehtima hakanud Eesti Ehitusseadustiku alusel peaks minister kehtestama määruse, et kõik uued ja renoveeritavad ehitised ja taristu oleks ligipääsetavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. Kahjuks ei ole aga määrust siiani kehtestatud nagu möönis Haukanõmm.
Ligipääsetavus on inimõigus
«Iga inimene on Eestile oluline ja kui me lähtume sellest oma igapäevases töös, oleme astunud suure sammu edasi. Siis me ei pea enam rääkima sellest, miks peavad näiteks ehitised ja bussid olema ligipääsetavad, koolid kaasavad, internetikeskkond kasutatav, puuetega inimesed kaasatud poliitikasse ja otsustamisse ja nii edasi. Puuetega inimeste kaasamine on inimõiguste küsimus,» märkis Haukanõmm.
«Euroopas paistab Eesti silma oma avatuse ja kaasaegsete lahenduste otsimisega,» selgitas Haukanõmm Madriidist, kus Euroopa puuetega inimeste foorum arutab ligipääsu nii keskkonnale, ehitistele, tööelule kui ka haridusele. «Me ei istu vaikselt nurgas ega oota valmislahendusi. Eesti oma väiksusest tulenevalt saab olla paindlik ja kiire, see on meie eelis suurte riikide ees. Kuid selleks, et asjad reaalsesse ellu rakenduks, ootame valitsuse toetust ja ennekõike otsustamist. Näiteks et Euroopa puudega inimese kaardi lahendus jõuaks piloodist igapäevasesse ellu.»
Kaart aitab Euroopas paremini ringi liikuda
«Päevasessioonil rääkis (Euroopa Komisjoni) volinik Marianne Thyssen puuetega inimeste õigustest kui millestki, mis peab olema iseenesest mõistetav. Selleks et tagada puuetega inimestele kaasatud ja osalemine igapäevases elus, tuleb murda barjääre,» andis Haukanõmm ülevaate nädalavahetusel Madridis toimunust. «Eesti on saanud oma tegevustega erilist tähelepanu. Nimelt on Eesti üks kaheksast riigist, kus piloteeritakse Euroopa puuetega inimeste kaarti, et tagada erivajadustega inimestele parem liikumine liikmesriikide vahel.»
Euroopa puuetega inimeste kaardi projekti esitleb Eesti Puuetega Inimeste Koda 30. juunil okupatsioonide muuseumis.
15 protsenti Eesti elanikest puude ja/või töövõimetusega
Puude raskusastme ja/või püsiva töövõimetuse kehtiva otsusega inimesi oli sotsiaalministeeriumi andmetel 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 201 332, sealhulgas mehi 85 668 ja naisi 115 664.
Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, seega on kokku 15 protsenti puude ja/või töövõimetusega.