Liigne higistamine võib olla põhjustatud mõnest raskest haigusest

Higipiisad nahal. Foto: Wiki commons

Kas tuleb öösiti tekki ja patja ümber pöörata või tekivad triiksärgile tumedad laigud justkui iseenesest?

Liigne higistamine võib olla märguanne tõsisest tervisehädast, hoiatada kilpnäärme probleemide, diabeedi või põletiku korral, kirjutas WebMD.

Kui muretsed sellepärast, et higistad palju, tasub läbi lugeda alljärgnev. Siis otsustad juba ise, kas peaksid arsti poole pöörduma, sest sama hästi võib higistamine olla ka kahjutu.

Mis võib liigset higistamist põhjustada?

Kuumus ja niiskus panevad higinäärmed tööle, et keha jahutada.

Vihastamine, sest stressihormoonid põhjustavad kehatemperatuuri tõusu.

Sport – kui käsil on üks korralik trenn, ära unusta ka juua.

Pinge all olek, sest emotsionaalne stress aktiveerib higinäärmed.

Palavik – kehatemperatuuri tõustes hakkad higistama, et keha normaalse temperatuurini maha jahutada.

Halb ja haige enesetunne – higistamine võib tekkida angiini ja valu korral rinnus, mille põhjuseks on südameprobleemid. Samuti võib see kaasneda nakkushaigustega. Suhkruhaigus ajab higistama ja sageli urineerima. Kilpnäärme ületalitus võib samuti higistamist põhjustada. Samuti vähihaigus ja HIV. Kui muretsed ülemäära, palu perearstil oma tervist kontrollida.

Kohv – see on kuum ja aktiveerib närvisüsteemi.

Vürtsikas toit petab ära närviretseptorid, tekitades neis tunde, nagu oleks toit väga kuum ka temperatuurilt.

Menopaus ja kuumahood – naissuguhormooni, östrogeeni, taseme muutus trikitab kehatemperatuuri reguleerimist.

Liiga palju alkoholi laiendab nahas veresooni.

Suitsetamine põhjustab kehatemperatuuri, vererõhu ja pulsi tõusu.

Mõne ravimi kõrvaltoime, nagu seda on antidepressandid, mittesteroidsed valuvaigistid, vererõhu- ja vähiravimid ning mõni diabeediravim.

Armastus, selle tekitatud «keemia» tõstab pulssi, muudab peopesad niiskeks ja tekitab muid protsesse.

Rasedus kiirendab ainevahetust ja paneb hormoonid möllama. Kõige selle tagajärjel aktiveeruvad higinäärmed.