Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2822110t1h11b7.jpg)
Terviseametil on tulnud viimastel aastatel uurida juhtumeid, kus inimesed on oma tervise andmeid uurides avastanud üllatusena, et arstid on neile kirjutatud kangeid ravimeid.
«Selliseid juhtumeid ( inimese teadmata on välja kirjutatud ravimeid – toim) on varasematel aastatel esinenud suhteliselt harva – kord-paar aastas. 2014 tuli selliseid juhtumeid ilmsiks mõnevõrra rohkem seoses asjaoluga, et inimesed on saanud teadlikumaks tervise infosüsteemi võimalustest, k.a. võimalusest kontrollida, milliseid ravimeid on neile välja kirjutatud,» rääkis terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri Postimehele kahe aasta eest.
Näiteks taotleb inimene endale tervisetõendit ja süsteem teavitab arsti, et inimesele on välja kirjutatud psühhotroopseid ravimeid või inimene ise kontrollib, millised retseptid on tema nimele välja kirjutatud tervise infosüsteemist. Või tuleb see ilmsiks visiidi ajal perearsti juurde ja inimene ise annab märku terviseametile.
Toona selgitas Saluri, et terviseamet teeb küll järelevalvet arstide poolt väljakirjutatud retseptide üle, aga asjaolu, et arst on psühhotroopse ravimi retsepti välja kirjutanud teise isiku nimele, saab välja tulla ainult kaebuse alusel. Terviseametisse jõudnud juhtumite hulgas on arvuliselt kõige rohkem probleeme psühhiaatrite ja perearstidega.
«Järelevalve sisuks on peamiselt, et retsepte kirjutataks välja elektrooniliselt ja et väljakirjutatud psühhotroopsete ravimite puhul järgitakse koguselisi nõudeid psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise suhtes,» rääkis Saluri.
Arst kasutas ise patsiendile määratud ravimit
Kuigi Eestis on teada juhus, kus neuroloog kirjutas patsiendile välja depressiooni ravimi ning kasutas seda ise, siis ameti kinnitusel on pigem probleemiks see, et patsiendid kuritarvitavad arstide usaldust. «Lastes arstil endale retsepti välja kirjutada kellegi teise isiku nimel, kes väidetavalt on lähedane isik või siis kirjutatakse retsept sellele pereliikmele, kellel puudub ravikindlustus välja selle pereliikme nimel, kellel on ravikindlustus olemas,» rääkis Saluri.
Terviseameti järelevalveosakonna nõunikui Eve Pildi sõnul on sellised juhtumid saanud võimalikuks seetõttu, et arstidel ei ole võimalust usaldusväärselt tuvastada patsiendi isikut juhul kui teenust osutatakse sidevahendi teel. 2016. aastal karistas terviseamet rahatrahviga ühte psühhiaatrit ja kahte perearsti.
Tasub teada
2014. tegi terviseamet ühele perearstile märgukirja. 2015 aastal menetleti kuut juhtumit, mis saatsime edasi prokuratuurile. Samuti tegi amet kahele perearstile ettekirjutuse ning ühele perearstile märgukirja. 2016 on amet menetlenud kolme avaldust, millest kahel juhul eksimust ei tuvastatud. Lisaks tegi amet 2016 teinud viiele arstile hoiatuse seoses kohtulahendiga, kus ühe perekonna liikmed petsid telefoni teel välja psühhotroopsete ravimite retsepte, mille ise välja ostsid. Amet hoiatas perearste selle petuskeemi eest.
Psühhiaater sai trahvi 500 eurot
2014. avastas oma retsepte kontrollinud patisent, et psühhiaater Kairi Mägi on talle kirjutanud kolme kuu jooksul välja seitse erinevat retsepti ärevushäire raviks, kuigi inimene polnud kunagi käinud tema vastuvõtul. Arsti sõnul olid ravimid mõeldud pöörduja emale, kes andis arstile ka oma lapse andmed. Naine vajas ravimite liigtarvitamise tõttu esineva
sõltuvuse raviks erinevaid ravimeid ja arsti sõnul oli parema efekti saamiseks tarvis neid pidevalt vahetada ja annuseid muuta. Dr Mägi selgituse kohaselt tundus talle sel hetkel, et rohke ravimite väljakirjutamine võib tõmmata liigselt tähelepanu. Terviseamet karistas arsti 500-eurose trahviga.