/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6698371t1h6c4d.jpg)
Kui Eestis oli surmi mullu 0,4 protsenti vähem kui aasta varem, siis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv seevastu kasvas 88 juhult 114-le uute ohtlike fentanüülide turule ilmumise tõttu.
Uued narkootikumid muutsid Eesti surmastatistika veelgi süngemaks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otseselt alkoholist tingitud surmade arv aga vähenes 495-st 465-le, sealhulgas alkoholimürgistuste arv 118 juhult 97-le, teatas tervise arengu instituut.
Kokkuvõttes oli Eestis eelmisel aastal 15 276 surmajuhtu, mida on 0,4 protsenti vähem kui aasta varem. Üle poole kõikidest surmadest – 8006, oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3253 meest ja 4753 naist.
Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3760 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 868 inimest – 648 meest ja 220 naist.
Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 554 surma. Võrreldes eelnenud aastaga on juhtude arv ja kordajad 100 000 elaniku kohta vähenenud kolmes suuremates surmapõhjuste gruppides.
Surma põhjuste registri andmetega saab täpsemalt tutvuda siit.