:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6700215t1hebef.jpg)
Patsientide liidu juhi Kadri Tammepuu sõnul häirib patsiente, et arsti juurde saamiseks tuleb kasutada tutvusi või ise visiit kinni maksta.
Kadri Tammepuu: ilma tutvuste või rahata arsti juurde ei pääse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldises järjekorras seisavad segamini nii need, kes peaksid kohe operatsioonilauale minema, kui need, kelle probleem kannataks veel paar kuud oodata,» ütles Tammepuu.
Järjekorda aitaks tema kinnitusel lühendada ja haiguse tõsiduse järgi patsiente reastada näiteks e-konsultatsiooni täielik rakendamine. Siis juhib perearst juhib patsiendi ravi algusest lõpuni, kaasates õigel ajal nii eriarste kui taastusravispetsialiste.
Kuigi inimeste tervena elatud elu lüheneb ja oodatava eluea kasv aeglustus, kasvavad haigekassa kulud tuludest järjest kiiremini.
«Tervishoid ei ole oma eesmärke saavutanud – see ei ole patsiendi terveks saamisele suunatud ühtne süsteem, vaid iga lüli toimetab seal omaette,» leiab patsientide esindaja.
200 miljonit eurot laual, aga arutelu pole
Valitsus otsustas riigieelarve strateegiasse lisada tervishoiukuludele või nagu tervishoiutöötajad ütlevad, investeeringuks, 37 miljonit järgmisel aastal ja nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot.
«See pole lahendus, vaid probleemide edasilükkamine,» kommenteerib Qvalitast ja Unimedi juhtiv Erki Mölder, kes on meditsiini äripoolega kursis. Ta leiab, et raha leevendab olukorda, kuid mitte põhimõttelisi muresid. «Tervis on oluline osa, mida inimene peaks riigilt saama, aga diskussiooni sellel teemal pole,» põhjendas Mölder oma muret, et sadade miljonite liigutamisse pole teisi pooli kaasatud.
«Patsiente ei ole tervishoiu üldiste tulevikuplaanide arutellu kaasatud,» väidab ka Tammepuu.
Oma tänases pöördumises soovisid arstid, meditsiinifirmade juhid ja patsientide esindaja nüüd teada valitsuse plaane ja avalikus arutelus osaleda.
Põhilised pöördumise teemad kokkuvõtvalt:
- kuidas seda raha kasutatakse
- kuidas tagada tervishoidu vananeva elanikkonnaga riigis ka pikemas perspektiivis
- missugune on rahastamine ja selle algtõed, mis tuleb uuesti paika panna
- kuidas on seotud esmatasand ja haiglasüsteem,
- missugune on inimese roll oma tervise eest hoolitsemisel
- rahastamine: kas maks peab laekuma ainult ravikindlustatud isikutelt
Kas tulevikus peab valima pensioni või arstiabi vahel?
Mullu töötavate inimeste osakaal ravikindlustatute seas kahanes, moodustades TAI andmetel 48,9% kindlustatute koguarvust. Samas suurusjärgus, mille võrra on vähenenud töötavate kindlustatute arv, on suurenenud riigi poolt kindlustatud inimeste arv.
Pikas perspektiivis selline mudel vastu ei pea, leidsid pöördumisele allakirjutanud.
Töö- ja terviseminister Ossinovski rõhutas küll oma TÜ Kliinikumis peetud kõnes, et kogu tervishoiusüsteem peaks muutuma ning tuleb väärtustada terve olemist.
Siiski pole ta muutuseid tervishoiuesindajate ja avalikkusega avatult arutanud, kuigi tervis ja mis selle hoidmisest edasi saab, puudutab meid kõiki.
Seetõttu peaks pöördumise autorite nõudel sotsiaalministeerium oma kavad lauale panema. Rääkima, kuidas tervishoidu rahastatakse, missugune on süsteemide sisene tööjaotus ja lõpuks: kuidas patsient arsti juurde saab.