Südamelihase infarktile, mida teatakse ka südameinfarkti ehk südamerabandusena, viitavad tunnused võivad tekkida päevi enne infarkti, mistõttu tasub need kindlasti meelde jätta ja kahtluse korral kiiresti arsti poole pöörduda.
Kuidas tunda ära infarkti?
Eile kirjutas Postimees, kuidas riigikogulane Märt Sults (56) sai eelmisel neljapäeval infarkti. Ta hakkas end samal päeval halvasti tundma ja mõtles, et laseb kiirabis vererõhu üle mõõta. «Kuigi mind õpetati noorena valu kannatama, siis see oli natukene vale valu,» kirjeldas Sults.
Seega, mille järgi infarkti ära tunda?
- Väga tugev, pigistav valu rinnus ja/või rindkere keskosas.
- Valu võib kiirguda vasakusse käsivarde, kaela ja kurgu piirkonda.
- Võib esineda iiveldust ja oksendamist.
- Kannatanul võib tekkida hirmutunne ja külma higi episood, eriti valu tekkel.
Infarkti korral on tugev valu püsiv ega möödu tavaliselt 10-15 minutiga või puhkamisel, märgitakse Haigekassa kodulehel. Seal tuuakse veel välja, et valule võivad lisanduda hingamisraskused, õhupuudus, iiveldus ja külm higi.
Südameinfarkti esinedes muutub osa südamelihasest elutuks ja hävib, kirjutab südamearst Margus Viigimaa kliinik.ee-s. Kardioloogi sõnul on südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm ning meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, seejuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat.
Kuidas anda infarkti korral esmaabi?
- Pange kannatanu lamama või lubage olla asendis, milles on tal kõige mugavam olla.
- Rahustage kannatanut.
- Kutsuge kiirabi telefonil 112.
- Kui inimene kaotab teadvuse, alustage kohe esmaste elustamisvõtetega. Kaudne südamemassaaž peaks olema sada korda minutis ning juhul kui teete ka suust-suhu hingamist, siis peab südamemassaaži ja hingamise vahekord olema 30:2.