Tasub teada: Euroopa Liidus möllab aina enam kollatõbi

Kollatõve vastu vaktsineeritakse.

FOTO: SCANPIX

2016. aasta veebruarist on hakanud osa Euroopa Liidu riikides märkimisväärselt kasvama A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtude arv ning suurem osa haigusjuhtudest on registreeritud vaktsineerimata meeste hulgas, kes on seksuaalsuhetes meestega.

Nii näiteks on registreeritud Itaalias alates 2016. aasta augustist veidi üle tuhande A-viirushepatiidi haigusjuhtu, mis ületab viiekordselt 2015 aastal registreeritud haigusjuhtude arvu, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Valdav osa haigestunutest on mehed, neist enam kui poolte puhul on tegemist meestega seksivate meestega (MSM).

Portugalis on sel aastal registreeritud juba üle 250 A-viirushepatiidi haigusjuhu, aasta varem samal ajal oli haigestunuid vaid 44. Enamik haigestunutest on Lissaboni elanikud ja 90 protsendil juhtudest on tegemist MSM gruppi kuuluvate meestega.

Hispaanias registreeriti eelmisel aastal A viirushepatiiti haigestumisi 1152 korral. Seda oli kaks korda enam aastataguse ajaga võrreldes. Ka Hispaanias olid ligi 70 protsenti haigestunutest üle 15-aastased mehed, neist veerandi jagu kuulusid MSM gruppi.

Eestis on 2017. aasta nelja kuuga registreeritud 10 A-viirushepatiiti haigestumist, neist kolm olid sisse toodud haigusjuhud ja 7 kohalikud haigestumised. Võrdlusena 2016. aastal registreeriti kokku 7 haigestumist, neist kahel korral oli haigestumine seotud reisimistega.

Ajavahemikul 1996 kuni 2016. aastani on Eestis vaktsineeritud A-viirushepatiidi vastu umbes 53 000 inimest. A-viirushepatiidi vaktsiin on Eestis hetkel olemas, kuid paljudes ELi riikides on juba olnud A-viirushepatiidi vaktsiini tarneraskuseid. 

Kõige tõhusam viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. 

Teisi soovitusi nakatumise ennetamiseks:

  • pesta sageli käsi;
  • pesta käsi pärast tualeti kasutamist;
  • mitte süüa ega juua pesemata kätega;
  • mitte puudutada ega hõõruda pesemata kätega silmi, suud;
  • mitte süüa pesemata puu-/köögivilju;
  • mitte süüa termiliselt töötlemata toitu;
  • mitte kasutada teiste isikute joogipudeleid, lusikaid, kosmeetikaesemeid, prille, vms;
  • mitte neelata basseinis või veekogudes vett.

Allikas: terviseamet