/nginx/o/2011/04/01/549735t1h657f.jpg)
Teetanus ja puukentsefaliit on kevade tulekuga kaasnevad ohud, mida õnneks on võimalik õigeaegse vaktsineerimisega ennetada.
Kevadised ohud: teetanus ja puukentsefaliit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teetanus
Lume alt väljasulavas mullas ja sõnnikus võib olla peidus üliohtlik teetanuse e. kangestuskramptõve tekitaja. Teetanuse tekitaja Clostridium tetani satub inimese organismi läbi vigastatud naha. Haiguse peiteperiood on 6-14 päeva ( võib olla ka 1-30 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskemaks kujuneb haigus. Tavaliselt algab haigus mälumislihaste spasmiga, millele järgneb neelamisraskus, haarates hiljem kõik tahtele alluvad lihased.
Teetanus ohustab eelkõige täiskasvanuid, kuna lapsed on üldiselt kooli ajal läbiviidavate vaktsineerimiste kaudu haiguse vastu hästi kaitstud. Vaktsineeritud inimene saab immuunsuse kümneks aastaks, mille möödudes tuleb vaktsineerimist kaitse saamise eesmärgil korrata.
Koolilapsi vaktsineeritakse teetanuse vastu viimast korda 17-aastaselt, seega peaks kõik täiskasvanud, kes on vanemad kui 27-aastat mõtlema oma teetanuse-vastase kaitse uuendamisele. Vaktsineerimise sooviga tuleks pöörduda perearsti poole. Difteeria-teetanuse vastane kompleksvaktsiin on ainus tasuta vaktsiin täiskasvanutele.
Tänu üsna heale vaktsineerimisele esineb haigestumisi Eestis harva. Nii näiteks ei registreeritud Terviseametis 2010. aastal mitte ühtegi haigusjuhtu, kuid 2011. aastal on üks esimene haigusjuht juba kirjas.
Puukentsefaliit
Puukentsefaliiti haigestumine suurenes Eestis möödunud aastal enam kui 12 protsendi võrra. Uusi haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades, teistest enam oli haigestunuid Pärnumaal (39), Tallinnas ja Harjumaal (36), Tartumaal (27), Narvas ja Ida-Virumaal (24), Saaremaal (15), Võrumaal (11) ja Viljandimaal (10).
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu saab ennast kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsiin tuleb osta sel juhul inimesel enesel ja kuigi vaktsiin võib tunduda esmapilgul kallis, on see siiski odavam haigestumise riskist.
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.