Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mis juhtub sinu antud vereprooviga edasi?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vereproovid.
Vereproovid. Foto: PantherMedia / Scanpix / Ingeborg Knol

Mida eestlaste vereproovidest kõige sagedamini otsitakse ning kui palju tuleb inimese veenist verd võtta, et saada ülevaade tema tervisest, selgitas meditsiinilabori Synlab laborispetsialist Kristiina Treial.

- Milliseid vereanalüüse teevad eestlased kõige sagedamini?

Nii perearstide tellitud kui ka ise meditsiinilaborisse pöörduvate inimeste analüüsid paljuski kattuvad. Kõige rohkem tellitakse analüüsi nimega hemogramm ehk verepilti, mis annab infot vere hemoglobiinitaseme ja vererakkude arvu, kuju, suuruse jms kohta. Hemogrammi abil saab hinnata vere hapniku transpordi võimekust, immuunsüsteemi seisundit, avastada kehvveresuse ehk aneemia olemasolu ja võimalikke veritsushäireid.

Tagasi üles