:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6728085t1h9728.jpg)
Suitsetamise tagajärjel sureb WHO andmetel aastas 7 miljonit inimest, see on peaaegu kaks korda rohkem kui 2000. aastal. Neist 890 000 sureb passiivsesse suitsetamisse.
Tubakas tapab igal aastal 7 miljonit inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllatavad arvud näitavad, et tubakatarbimine on välditavate surmapõhjuste hulgas liigsöömise ees esikohal. Eile avaldatud ÜRO raport avaldas kainestava fakti, et sajandi lõpuks põhjustab suitsetamine miljard surma.
Enamasti ei muretse suitsetavad inimesed tõenäoliselt oma tervise pärast, vaid sellepärast, kui raske on sellest tervistkahjustavast harjumusest loobuda.
Aktsiisitõus aitab suitsetamist vähendada
Siiski väidavad eksperdid, et sigarettide hindade tõus aitaks probleemiga võidelda, julgustades inimesi sellest kulukast sõltuvusest loobuma. Juba viieprotsendine hinnatõus vähendaks nikotiini tarvitajate arvu märkimisväärselt.
Austria teadlased on välja arvutanud, et iga üks protsent hinnatõusu vähendab suitsetajate arvu 0,69 protsenti.
Tolli- ja maksuameti kommunikatsjooijuhi Rainer Lauritsa sõnul on Eestis 2017. aasta algusest sigarettidel aktsiis kahest komponendist koosnev: fikseeritud määr 1000 tüki kohta 63,50 eurot ning proportsionaalne määr 30 protsenti maksimaalsest jaehinnast. Nende kahe komponendi alusel ei tohi maksta aktsiisi 1000 tüki kohta vähem kui 104,98 eurot.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt elanike hulgas tehtud küsitluse kohaselt suitsetas 2014. aastal 30 protsenti meestest ja 20 protsenti naistest. Suitsetajad moodustasid elanikkonnast kokku 26 protsenti. Paraku hakkas suitsetavate inimeste osakaal jälle suurenema ja 2014. aastal oli suitsetajaid elanikkonnast 3 protsendipunkti võrra enam kui aasta varem.