Lüpsilaudast massööriks: hoiatavad näited Eesti libamassööride kontemurdvast tööst

Meesmassöör masseerib naist. Foto: panthermedia.net / Wavebreakmedia ltd

Lüpsipingilt massöörilaua taha astunud libamassöör vigastas kliendi kopsu ja neeru. Massööride liit tahab, et sotsiaalministeerium kehtestaks kutsetunnistuse nõude.

Kutsekoolis õpetajana töötav Marko kirjeldas oma möödunud kevadist kogemust libamassööriga kui väga halba.

«Massaažikooli avatud uste üritusel lasin end teenindada väidetavalt väga kogenud ja silmnähtavalt musklis meesmassööril. Alguses polnud massaažil väga vigagi, kuid siis mainis, et ta on õppinud ka yumeiho massaaži ning on suur spetsialist liigeste alal ja hakkas mind «raksutama»». Paraku ei lõppenud see Marko jaoks hästi ja peale protseduuri pidi ta kannatama nädala, sest kael oli kange ja tulivalus.

Küsi massöörilt tunnistust

Yumeiho spetsialisti Merilin Rohtma sõnul, kes töötab erameditsiinikeskuses Confido, koosneb teraapia sügavkoe massaažist ja liigeste manipulatsioonist, sellel on ka erivormina viljakusteraapia. «Kui inimene otsib endale yumeiho terapeuti, siis tuleks alati veenduda, et kas too kuulub litsenseeritud terapeutide nimekirja,» rõhutab Tartu tervishoiu kõrgkoolis tudeerinud Rohtma, kellel üle nelja aastane edukas kogemus.

Nädalake massaaži õppinud lüpsja tekitas tervisekahjustuse

Kesk–Eestis tegutsev massöör rääkida oma 48-aasta vanusest patsiendist, kellel «klassikalise massaaži» käigus murti roie kopsu ja vigastati tugevate löökidega selja alaosa ja neere. Inimene viibis haiglas ning oli neeruoperatsioonil, nüüd, pea kaheksa aastat hiljem, teevad neerud ikka veel häda. Tema isehakanud massöör, elukutselt lüpsja, oli läbinud nädalased klassikalise massaaži kursused.

Professionaalsed massöörid on nördinud, et keegi pakub teenust, mõistmata kliendi pärilikke soodumusi või elulaadi ja olemata õppinud anatoomiat.

Massaažikool tahab sotsiaalministeeriumilt kutsetunnistuste nõudmist

Petitsioon.ee lehel algatas massööride liit allkirjade kogumise, et sotsiaalministeerium sätestaks massööridele kutsetunnistuse nõude. «Kutsetunnistuseta massöör on nagu lubadeta autojuht, kes seab sinu ja su lähedaste elu ohtu! Libamassööridel ei ole erialast haridust, reeglina on taustaks üksik lühikursus. Kompetentsi puudumine võib viia raskete füüsiliste vigastusteni, mida libamassöör oma agarusega tekitab,» seisab Eesti massööride liidu petitsioonis.

Avalikult hakati kutsetunnistuse nõudeks allkirju korjama, kuna senini ei ole suhtlemine sotsiaalministeeriumiga vilja kandnud ja ministeerium selle terviseteenuse pakkujailt tunnistust ei nõua. 2015. aasta detsembrist pärineb küll vastus Eesti massaaži- ja teraapiakooli direktori Martin Ilvese märgukirjale. Nimelt lubas toonane asekantsler Ivi Normet kaaluda mõtet rahvatervise seaduse eelnõu koostamisel ja tänab Ilvest võimaliku konsultatsiooni eest. Kuid reaalselt Ilvese väitel temaga ühendust võetud ei ole.

Ortopeed Andrei Safjanov: varimassööride teke tuleb ära hoida

PERHi ortopeedi Andrei Safjanovi sõnul pole inimesed tema juurde EMOsse massööri juures saadud vigastustega eriti sattunud, pigem lähevad ravikabinettidesse.

«Minul isiklikult on üsna väike kogemus, ka kolleegide poole pole tõsisemate massaažis saadud traumadega pöördutud,» lausus ta.

Safjanov kinnitusel peaks aga eksamid ja kontroll massööriteenuse üle olema: «Absoluutselt peaks neil olema sertifikaat,» rõhutas doktor, «kuna tegemist on inimese tervisega, millega tuleb elu lõpuni edasi elada». Kuna vigastatud kehaosa ei saa erinevalt autoosast välja vahetada, pidas ta varimasööride tekke ära hoidmist väga oluliseks.

Ametlikku käiku libamasööride käes kannatanud asjale ei anna

Telefonikõnesid, et «massaažis» käies «massöör» terviseprobleeme tekitanud, tuleb massaažikooli juhi Martin Ilvese sõnul aasta jooksul ette kümmekond. Ametlikku asjade käigu annavad vähesed. Peamised kaebused on sinikad, tursed, selja seisundi tõsised halvenemised, lülisamba patoloogiliste seisundite süvenemise, puudulike manuaalteraapia võtete järgselt tekkinud tüsistused.

Kutsekoja kodulehel loetletakse kutsetunnistusega massööre hetkel 462 ja massaažiterapeute 29. Eestis on üks kutsekool, Eesti massaaži ja teraapiakool, kes aastaid aktiivselt massööre kutseeksamile saatnud ja kes ise 2014. aastast ka kutse andja õiguse sai. Lisaks pakuvad kutsesõpet Tartu tervishoiu kõrgkool ja täiendusõpet Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia, Avicenna, Neonilla tervisekool ja veel mitmeid pisemad koolitajad.