:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/17/6461315t1hb59e.jpg)
Kuigi gripihooaja võis juba aprillis möödunuks lugeda, tõusis haigestumine mais järsult peamiselt vanemate inimeste hulgas. Ühe kuu jooksul viis B-gripiviirus haiglasse 30 inimest ning tõi surma neljale, teatas Terviseamet.
Haiguspuhangud hooldekodudes: gripp saatis mais 30 inimest haiglasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul võib öelda, et intensiivravi vajanutest 40 protsenti olid sel hooajal hooldekodude kliendid.
B-gripiviirus, millesse inimesed haigestusid, on iseenesest vähemleviv, kuid nakatas just kinnistes asutustes ja hooldekodudes. «Viimased puhangud toimusid kahes hooldekodus, inimeste seas, kellel pole võimalik viiruse eest hoiduda,» täpsustas ameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
«Kui hooaeg algas ühe gripiviirusega, siin meil, nagu Lätiski, tekitas uue laine B-gripiviirus».
Kuigi gripihooaja võis juba aprillis möödunuks lugeda, tõusis haigestumine mais järsult peamiselt vanemate inimeste hulgas. Üldiseks probleemiks oligi sel hooajal hooldekodudest haiglaravile sattunute kõrge arv.
«Viimasel kuul on gripi tõttu haiglaravi vajanud 30 inimest, lisandunud on neli gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 1437 patsienti, neist 72 protsenti tööealised ja vanemad inimesed. Intensiivravi on vajanud sel hooajal 112 ja surnud kokku 47 inimest,» kirjutas Terviseamet oma pressiteates.
Iiris Saluri kinnitusel pole kunagi varem nii palju inimesi haiglasse ega intensiivravisse sattunud alates aastatest 2009 -2010 kui jälgimist alustati. Ka surmi pole kunagi nii palju olnud.
Terviseamet soovitab jätkuvalt olla gripiviiruste suhtes tähelepanelik, eriti vanematel inimestel.