/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/02/6737717t1h60d3.jpg)
Raseduse ajal tekkiv kõhukinnisus on üsna tavapärane ja jääb sageduselt alla ainult rasedusaegsele iiveldusele.
Endokrinoloog Mart Roosimaa: rasedus võib kõhu kinni panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõhukinnisust on väga üldistatult defineeritud kui harva roojamissagedust (alla kolme korra nädalas), väljaheite kõva konsistentsi või väljaheite väljutamisraskust, kirjutab Terviseuudised. Kirjanduse andmetel esineb kõhukinnisust seoses rasedusega kuni igal teisel naisel, olles sagedasem I ja II trimestril.
Miks kõhukinnisus tekib?
Sarnaselt mitterasedatega on kõhukinnisuse põhjused ebapiisav vedelikikutarbimine, vähene füüsiline aktiivsus, madala kiudainesisaldusega dieet. Erinevuste puudumise tõttu ei erine ka ravi tavapärasest ravist mitterasedatel.
Mõningad faktorid nagu loote kasvuga seotud massiefekt ja pikem toidu seedetrakti läbimisaeg on küll iseloomulikud rasedusele. Neist viimast seostatakse raseduse käigus toimuvate normaalse füsioloogia juurde kuuluvate hormonaalsete muutustega. Kuna raseduse ajal suurenevad nii östrogeeni kui ka progesterooni tasemed kordades võrreldes tavapärase menstruatsioonitsükli vältel mõõdetavate väärtustega, seostatakse just neid hormoone kõhukinnisuse tekkega.
Abi saab pehmendajatest
Rasedad peavad jooma palju vedelikku ja suurendama väljaheite hulka juur- ja puuviljadega ning kiudainerikka toidu söömisega. Kui sellest ei aita, võib manustada soole sisu pehmendajaid või soole mahtu suurendavaid aineid. Tugevatoimelisi kiire toime algusega kõhulahtisteid ja klistiiri tuleb vältida.
Loe pikemalt Terviseuudistest.