Läti kaalub säästumeditsiini varianti

FOTO: SCANPIX

Kui Eestis saavad kõik ravikindlustatud ühesugust ravi, siis Lätis kaalutakse riiklikku tervisekindlustust, mis kataks vaid perearsti juures, erakorralise meditsiini osakonnas ja sünnitusmajas käimise arved.

Läti tervishoiuminister Anda Caksa tegi ettepaneku jagada riiklik tervishoiukindlustus kaheks: üks kindlustustest kataks vaid erakorralise meditsiini kulud, teine kõik raviarved, kirjutas Leta.

Väiksem ravikindlustus kataks perearsti ja EMO, rasedusaegse jälgimise ja teisi inimesi ohustavate haiguste ravi. Kallim ravikindlustus kataks ka eriarsti-, päevaravi ja plaanitud ravi arved. Tegu on esialgse kavaga.

Terviseminister on jätkuvalt vastu plaanile, et riik hakkaks  ravikindlustuseks eraldama riigieelarvest kindlat summat. Caksa soovitab siduda tervishoiu rahastamise sotsiaalmaksuga, et vähendada varimajanduse osa Läti majanduses. (Eestis läheb tervishoiukulude katteks 13 protsenti palgalt makstavalt sotsiaalmaksust – toim). Läti rahandusministeerium kaalub neid variante.

Läti peaminister Māris Kučinskis ei pea kõige mõistlikumaks varianti, kus riigieelarvest makstakse iga inimese eest kindel summa tervishoiu rahastamiseks, sest see ei aita koguda ravikindlustuseks vajalikku lisaraha.  

Läti tööandjad tegid ettepaneku, et ühes kuus võiks inimese eest riigieelarvest ravikindlustusse makstav summa olla 20 eurot. Peaministri sõnul ei ole fikseeritud tasu hea lahendus, sest see ei arvesta Läti inimeste sissetulekute suurt erinevust. Samas on kindel, et lõunanaabrite tervishoid vajab lisaraha, sest eelarves vaba raha pole. «Keegi peab maksma. Kas tööandja, töövõtja või kogu ühiskond,» tõdes ta. Lätis otsitakse praegu pingsalt võimalusi tervishoiu lisarahastamiseks.

Läti peaministri sõnul on praegu laual kaks varianti, kirjutab TVnet. Üks variant on tõsta käibemaksu ühe protsendi võrra, teisena kaalutakse kohustusliku ravikindlustuse sisseviimist. Käibemaksu tõstmine annaks tervishoidu lisaraha 80 miljonit eurot. Kohustuslik tervisekindlustus 20 eurot kuus suurendaks tervishoiu eelarvet 250 miljoni võrra.

Loe ka: «Lätlased ei pea Eesti haigekassa süsteemi väga heaks»

Tagasi üles