Ravimite kõrvaltoimetest teatatakse üha rohkem

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimipakendis oleval infolehel ära märgitud ravimite võimalikud kõrvaltoimed.
Ravimipakendis oleval infolehel ära märgitud ravimite võimalikud kõrvaltoimed. Foto: Toomas Huik

Kõrvaltoimete teatisi laekub ravimiametisse üha rohkem – mullu teatati ravimi kõrvaltoimetest 177-l korral, kus kirjeldati 394 ravimite kasutamisel esinenud võimalikku kõrvaltoimet.


Neist 164 teatise puhul on esitatud minimaalne nõutav informatsioon ning seos kirjeldatud reaktsioonide ja ravimi vahel on hinnatud vähemalt võimalikuks.

Ravimite kõrvaltoimetest teatasid 2010. aastal peamiselt meditsiinitöötajad Ravimiametile otse (139 teatist) ning läbi ravimi müügiloa hoidja (37 teatist), kuid ühel juhul saatis teatise ka patsient.

Ravimiamet analüüsis saabunud teatisi ja edastas üle-euroopalisse andmebaasi ning maailma terviseorganisatsioonile (WHO), kus koguneva info alusel saab teha järeldusi ravimite toimete ja võimalike ohtude kohta. Allpool täpsemalt teatatud kõrvaltoimetest.

Kõrvaltoime teatiste arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Esimestel aastatel laekus arstidelt alla viie teatise aastas, aga 2010. aastal juba 177 teatist, samuti on aastatega tõusnud info kvaliteet ja hulk.

Kõrvaltoime ja ravimi vaheline seos

Ravimiametile laekunud 177 teatist hinnati WHO kriteeriumide järgi:

• 164 juhul oli seos ravimiga vähemalt võimalik
• kahel juhul oli seos ravimiga ebatõenäoline
• seitsmel juhul ei olnud juhtum ravimiga seotud
• neljal juhul ei saanud juhtumit hinnata.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles