Vähifond sai mullu annetustena üle 830 000 euro ja kolm kikilipsu

Toomas Hendrik Ilves 2016. aasta lõpus Kardioru lossis Ieva Ilvesega. Kingitud Elu fondile annetas Ilves kolm kikilipsu. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Vähiravifondi «Kingitud Elu» aastaaruandest selgus, et tulu laekus kokku 830 078 eurot, abi sai 45 haiget. Fondi heaks annetas president Ilves kolm kikilipsu. Eesnäärme- ja rinnavähki haigestumine suureneb.

«Uute vähiravimite hind on kallis ja seetõttu on paljudes riikides probleemiks, et ravimid ei jõua piisavalt kiiresti riiklikusse ravisüsteemi,» selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog dr Helis Pokker.

«Vähiravis on heade tulemuste saavutamiseks kriitilise tähtsusega, et haigus avastataks võimalikult vara. Raske on ülehinnata ka ennetustöö ja skriiningprogrammide rolli. Näiteks emakakaelavähi puhul on uuringud näidanud, et isegi üks sõeluuring vanusevahemikus 30–40 aastat võib vähendada naise emakakaelavähki haigestumise riski kolmandiku võrra,» märkis dr Pokker.

Üle kolme aasta tegutsenud Kingitud Elu fond aitab patsiente, kes haigekassa rahastuse alla ei mahu, fond sai 2016. aastal annetustest tulu kokku 830 078 eurot, vahendab BNS.

Fondilt said abi nii mudilane kui ka vanur

Nelikümmend abisaanut olid väga erinevas vanuses: alates nelja-aastasest kuni 76-aastaseni. Mitu neist on jätkanud ravi pikemaajaliselt ja vajanud abi mitu korda ning fond toetab neid edasi.

Fond panustas nende inimeste ravisse kokku 706 576 eurot. Seega annetustest enamik, 93 protsenti, kulus otse vähiravi arvete tasumiseks.

Nelikümmend viis abisaanut panustasid ise ravisse omaosalusena kokku 102 807 eurot, mis näitab, et väljapääsmatus olukorras inimesed panevad oma ravi rahastamiseks ka ise kõik võimalused käiku.

Suurt reservi fond ei kogunud, annetustest laekunud raha panustati kiiresti ravimisse.

Endine riigipea Toomas Hendrik Ilves annetas 2016. aasta lõpus «Kingitud Elu» oksjoniks kolm käsitöö siidilipsu.

Miljonist eurost aastas piisab, et kõiki aidata

Fondi võetud seisukoht tervishoiupoliitikas on, et Eesti meditsiin vajab raha juurde, sest valdkonna rahastus on paljude Euroopa riikidega võrreldes kesisem.

Samas on fond enda sõnul tõestanud, et kõikidele vähihaigetele parima ravi võimaldamiseks pole vaja hiigelsummasid – piisab umbes miljonist eurost aastas. Fond leiab, et haigekassa saab võtta vähiravifondilt üle selliste patsientide ravi rahastamise, kelle ravi toimib hästi.

Täna, 4. juunil peetakse ka rahvusvahelist vähist tervenenud patsientide päeva (Cancer Patient Survivors Day), et vähipatsiente julgustada.

Mõnda vähiliiki haigestub üha enam, kuid ka elulootust on enam

Eestis haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse igal aastal ca 8000 inimest, samas on vähi elulemus viimastel aastatel, võrreldes 1990. aastatega, tõusnud 46 protsendilt 59 protsendile.

Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetel esineb Eestis meestel kõige sagedamini eesnäärme- ja kopsuvähki, naistel rinna- ja nahavähki. Eesnäärme- ja rinnavähihaigestumus suureneb jätkuvalt, samuti sagenevad käär- ja pärasoolevähk, nahamelanoom ning lümfoidkoe pahaloomulised kasvajad.