/nginx/o/2017/06/08/6760611t1hd8e0.jpg)
Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea.
Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea.
Liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest ei ole hea nahale, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga, kirjutab TÜ Vilistlaste ajaveebis ajuteadlane Jaan Aru. Samuti on nutiseadmetega: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse.
Meie ajule meeldib sisendi uudsus. Uudsus on ajule tähtis õppimissignaal, sest kui organism kohtab midagi, mida ta aju ei osanud ette näha (st midagi uut!), siis tuleb oma teadmistepagasit uuendada. Ajus on see lahendatud nii, et iga kord, kui sisend on uus, vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, mis viib tõhusama õppimiseni. Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad nutiseadmed palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui kevadises metsas, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunnete vajadust oma nutiseadet vaadata, olete nutinarkarid.
Loe artiklit pikemalt TÜ Vilistlaste ajaveebist.