/nginx/o/2011/04/05/552010t1h8b70.jpg)
Kriisiaastad tõid Eesti inimeste terviseseisundis ning arstiabi kasutamises ilmseid muutusi ning need on märgatavamad meeste seas, selgub 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.
Kriisiaastad jätsid inimeste tervisele oma jälje
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise arengu instituudi eelneva, 2008. aasta uuringuga võrreldes tõusis märgatavalt viimase 12 kuu jooksul rohkem kui tavaliselt talumatus stressis olnute osa – 15 protsendilt 23 protsendini. Enam-vähem samal määral tõusis ka nende inimeste osa, kes vastasid, et nad tunnevad end rohkem kui varem kas masendunud või õnnetuna. Meeste seas oli neid 27 protsenti ja naiste hulgas 31 protsenti, märkis uuringu vastutav täitja tervise arengu instituudi vanemteadur Mare Tekkel.
Pideva tõusu järel langes mõnevõrra oma tervist antud hetkel üsna heaks või heaks hinnanute osa – meestel 46 protsendile ja naistel 50 protsendile. Suurim langus toimus 25–34-aastaste meeste vanuserühmas.
«Nende näitajate taustal ei tundu positiivsena ja paneb mõtlema muutuste põhjustele, et nende osa, kes ei puudunud viimase 12 kuu jooksul päevagi töölt või koolist, suurenes märkimisväärselt, eriti meestel, kellel see näitaja jõudis 63 protsendini,» selgitas Tekkel.
«See tõus näitab, et inimesed on haigena siiski tööle või kooli läinud ja rohkem on seda teinud vanemaealised mehed,» lisas ta.
Vaatamata hea tervise enesehinnangu osa vähenemisele, langes samal ajal ka perearstiabi kasutanute osa. Enim vähenes see 35–44-aastastel meestel. Hambaarsti juures käimise tase oli madalseisus 2004. aastal ja vähenes nüüd jällegi eelneva tõusu järel, kuid jäi siiski kõrgemaks 2004. aasta tasemest. Meestest käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures 42 protsenti, naistest 57 protsenti. 16–24-aastaste meeste hulgas vastav näitaja suurenes.
«2010 oli esimene aasta, mil seni pidevalt kasvanud inimeste enesehinnang oma tervisele muutus halvemaks. Samas saab positiivsena välja tuua, et vaatamata keerulisele ajale ei kasvanud alkoholi tarvitamine ega suitsetamise levimus. Positiivne nihe toimus ülekaalu ja rasvumise levikus, kus meestel toimus väike langus. Suurenes ka rohkem kui üks kord nädalas tervisesporti harrastavate meeste osa,» möönis Tekkel.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990. Möödunud aasta kevadel toimunud uuringule vastas 3024 inimest vanuses 16–64 aastat. Uuringu valdkonnad on toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kehaline aktiivsus, liikluskäitumine, aga ka arstiabi ja ravimite kasutamine, tervise enesehinnang ja teadmised HIV-nakkuse kohta. Uuring moodustab osa Finbalt Health Monitor ühisuuringust, milles osalevad veel Leedu, Läti ja Soome.