:format(webp)/nginx/o/2017/04/28/6602463t1hb9e0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6765875t1hdf45.jpg)
Hawaii Ironmaniks treeniv sportlane peab maailma 50 parema hulgas olema, et ränkraskele võistlusele kvalifitseeruda. Koormusele vastupidamiseks on tal salanipid.
Triatleet Marko Albert avaldab mõnusa taastumisnipi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Albert treenib kaks-kolm korda päevas, igal nädalal kokku töönädala mõõdu, ligi 40 tundi. Tavapärane treeningmaht on 25 protsenti ujumist, 50 protsenti rattasõitu ja 25 protsenti jooksu, sinna vahele ka üldfüüsilise- ja jõutreeningut.
«Tippspordis on kõigil omad niginad ja naginad,» tunnistab triatleet, «nii on ka minul paar nõrgemat kohta ja nende eest tuleb pidevalt hoolt kanda. Mitte nii, et kui valutama hakkab, siis tegelen».
Konkreetselt tema puhul seisneb see treeningueelsetes ja -järgsetes harjutustes ning venitustes. Marko Albert kasutab sooje ja külmi vanne, massaaži ja nõelravi ning peab und tähtsaks.
«Smuutimees ma väga ei ole, mulle meeldib reaalset toitu süüa,» räägib triatleet oma toitumiseelistustest.
Üks nõrkus ja lemmik tervisenipp tal siiski on: «Mulle meeldivad väga vannid, soojad jaapani vannid, minu lihastele mõjub soe tunduvalt paremini kui külm,» kiidab ta. Külmad vannid on tema sõnul omal kohal kuumas kliimas treeningjärgselt nii keha maha jahutamiseks kui ka hea enesetunde tekitamiseks.
Jää peale kandmine ei meeldi talle üldse, ükskõik, mis kujul, pigem hoiab ta oma Achilleuse kõõluse mure korral tervet jalga jäävees.
Eestlastele soovitab Albert mitte teha rohkem trenni, vaid teha trenni targemalt, sundida ennast liikuma.
«Kui ma ütleksin, et tehke rohkem trenni, siis oleks see tervisevastane – meil on palju selliseid inimesi, kes liiga mahukalt, liiga tihti ja tugevalt treenivad,» ütleb sportlane, et selliseid on spordiüritustel kohatud ja tähtis on piire tunnetada.