Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lastearst Ülle Einberg: kümme põhjust, miks veganlus ei sobi lastele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taimset toitu tuleb kindlasti süüa, aga lastearsti hinnangul lapsele ainult sellest ei piisa.
Taimset toitu tuleb kindlasti süüa, aga lastearsti hinnangul lapsele ainult sellest ei piisa. Foto: SCANPIX

Kuigi veganlus on erinevatel põhjustel järjest populaarsem ning juur- ja puuviljade söömine kasulik, tõi lastearst Ülle Einberg teisel tasakaalustatud toitumise konverentsil välja kümme põhjust, miks veganlus ei sobi lastele.

Lapse toiduenergia vajadus sõltub vanusest, soost, geneetikast ja liikumisest, kuid peaks koosnema 10–20 protsendi ulatuses valkudest, 50–60 protsendi ulatuses süsivesikutest ja 25–35 protsendi ulatuses rasvadest, öeldi teates. Lisaks pani Tallinna Lastehaigla pediaater Ülle Einberg südamele, et laps peab sööma segatoitu, mis tähendab, et kuni 25 protsenti sellest peaks olema loomse päritoluga.

Veganlus ei sobi lastearsti sõnul järgmistel põhjustel:

1.      Taimne toit on väikese toiduenergiaga

Selleks, et saada kätte vajalik energiahulk, tuleb süüa suures koguses toitu, mis koormab piisavalt seedekulglat.

2.      Asendamatu aminohapete puudus

Taimsed valgud, mis tulevad kaunviljadest, sisaldavad lektiini. Kui süüa palju kaunvilju toorelt, võib see tekitada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, kõhulahtisust.

3.      Valkude defitsiit

Taimsed valgud on valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskesti kättesaadavad.

4.      Oomega-3-rasvhapete defitsiit

Oomega-3-rasvhapped on tähtsad kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta arenemisel

5.      D-vitamiini defitsiit

D-vitamiini saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm

6.      B12 vitamiini defitsiit

B12 vitamiini defitsiit viib kesknärvisüsteemi kahjustumiseni, tekitab krampe ja kehvveresust. Soolestiku mikrofloora on võimeline teatud koguses B12 vitamiini sünteesima, kuid omastamine on kaheldav.

7.      Kaltsiumi defitsiit

Kaltsiumi saab piimast ja piimatoodetest. Taimsest toidust imendub kaltsium vaid 30% ulatuses.

8.      Raua defitsiit

Rauapuudus tekitab rauavaegusaneemiat. Raua vajadus on suur väikelastel, samuti kiires kasvueas lastel ja naistel raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Teraviljas olev fütiin vähendab raua imendumist.

9.      Joodi defitsiit

Joodipuudus toob kaasa kilpnäärme talituse häired. Joodi sisaldavad jodeeritud sool, meresool, kalad, munad, piim ja piimatooted. Veganid söövad küll vetikaid, kuid joodisisaldus võib olla neis väga kõikuv.

10.   Seleeni defitsiit

Seleenil on oluline organismi immuunsuse reguleerimises. Seda saab küll läätsedest, hernestest ja seentest, kuid kuna põhjamaises pinnases on seleeni vähe, siis on ka sellel pinnasel kasvanud taime seleenisisaldus väike.

Loe ka toitumisteadlase ja veganluse eestseisja arvamusi siit. 

Tagasi üles