/nginx/o/2017/06/16/6787709t1h559d.jpg)
Tartu ülikooli arstiteadlased saatsid täna sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles avaldasid muret teadusuuringute alarahastamise ja Eesti rahva tervise tuleviku pärast.
Arstiteadlased: puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist
16. juuni 2017, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani ja nõukogu esimehe Margus Lemberi sõnul on Eesti tervisesüsteemi edendamiseks vaja teadustööd ja innovatsiooni, teatas Tartu Ülikool.
«Teeme kõrgel tasemel teadustööd ja meie teadlased on rahvusvaheliselt tunnustatud. Ometi oleme hetkel olukorras, kus praegune puudulik teaduse rahastamine hakkab takistama meditsiini teaduspõhist arendamist ja mõjub negatiivselt nii Eesti rahva tervisele kui ka Eesti majanduse arengule,» sõnas Lember.
Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli aktiivsel osalemisel valmis Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2015–2020, kus on muu hulgas kirjas tulevikuvisioon vajalike terviseuuringute organiseerimiseks ja rahastamiseks. Oma pöördumises tunnevad arstiteadlased muret, et plaanitud strateegiat ei ole tegelikkuses ellu viima asutud ja tegemist on järjekordse riiulisse tolmu koguma jäänud dokumendiga. Samuti ei ole saavutatud strateegia elluviimiseks ette nähtud rahastamise märkimisväärset kasvu.
«Olulistes tervishoiuküsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vaja teaduslikke uuringuid, mille tulemustele põhinedes saaks järeldusi teha. Hetkel aga tervisesüsteemi vajadustest lähtuvad uuringud sotsiaalministeeriumi tellimusel praktiliselt puuduvad,» selgitas Lember. Ta lisas, et samuti puudub arstiteadlastel info väljavaadetest ja olukorra paranemisest lähiaastatel. «Ühiskonnas levivad aga üha enam uskumustel põhinevad ja eestlaste tervist kahjustavad seisukohad. Näiteks väärarusaamad vaktsineerimise vajalikkusest või imeravimite nagu MMS toimimisest,» lisas Lember.
Teadlased rõhutavad, et riiklik teaduse baasrahastuse oluline kasv, mis pidanuks tagama stabiilsuse konkurentsipõhise grandisüsteemi kõrval, on jäänud ebapiisavaks ning riiklik teaduse rahastamine kaugeneb eesmärgist jõuda ühe protsendini SKPst. Samuti jäi tühjaks lubaduseks doktorantide igakuise toetussumma kahekordistamine. Kõik see muudab teadlaste olukorra ebakindlaks, mistõttu siirdub üha vähem noori teadusesse ja teadlaste arv järjest väheneb.
Olukorra parandamiseks teeb Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond viis ettepanekut:
1. Strateegia «Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse» edukaks tööle rakendamiseks on vaja kokku kutsuda strateegia elluviimiseks loodud terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu.
2. Käivitada tervishoiupraktikutele suunatud teadus- ja arendustegevuse toetusmeede, et kliinilise ja teadustöö ühendamise abil aidata kaasa arstiabi kvaliteedi parandamisele Eesti tervishoiusüsteemis.
3. Koostada tervisesüsteemi arenguvajadustest lähtuv kliiniliste rakendusuuringute programm.
4. Tagada riiklike doktoranditoetuste kahekordistamine vastavalt esialgsele lubadusele.
5. Riiklik teaduse rahastamine peab suurenema ühe protsendini SKPst. Stabiilsuse tagamiseks on vajalik eeskätt baasfinantseerimise suurendamine.