Millised ekseemid inimesi peamiselt kimbutavad?

Nahahaigusi on tavaliselt nahal ka näha. Foto: PantherMedia / Scanpix /Astrid Gast

Ekseem on krooniline nahahaigus, millele viitavad naha sügelus ja haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus.

Peamiselt saab jagada ekseeme kontaktekseemideks, mikroobseteks ekseemideks, düshidrootilisteks ekseemideks, nummulaarekseemideks, asteatootilisteks ekseemideks ja seborroilisteks ekseemideks, kirjutab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka.

Kontaktekseem ehk käteekseem

See on üks sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress.

Käteekseemi põevad sagedamini naised. Haigus algab enamasti sõrmuse alt, levides sealt külgnevatele aladele, eriti kolmanda sõrme ja peopesa suunas. Labakätel olevad kolded on ebakorrapärase kujuga, leemendavad tugevalt ning tekivad kord ühes, kord teises kohas.

Haigusest haaratud nahk sügeleb. Leemenduse kadumise järel muutuvad kolded kuivaks, ketendavaks ja nendesse ilmuvad lõhed. Kui lööbest on haaratud küünevall, siis kaasneb küünekahjustus – küüneplaat muutub krobeliseks.

Allergeenide väljaselgitamiseks tehakse käteekseemi põdevale haigele nahatestid. Tähtis paranemise eeltingimus käteekseemi korral on ärritite, näiteks vee, seebi jt nahapuhastusvahendite vältimine.

Mikroobne ekseem

See on kroonilise kuluga nahahaigus, mis tekib mikroorganismide või nende ainevahetusproduktide suhtes tundlikuks muutunud isikutel. Areneb loiult kulgev krooniline, väheste märgumisnähtudega nahapõletik. Haiguse arengut soodustavad jalgade seenhaigus, mädakolded organismis, nahatraumad, halb hügieen, higistamine, karedad hõõruvad riided, kratsimine ja ebaõige ravi.

Lööve tekib jalasäärtele ja -labadele, varvastele, kõrvade taha, krooniliste haavandite ümbrusse. Lööbega kaetud nahk sügeleb. Sääre mikroobne ekseem algab ühel säärel mündisuuruse teravalt piiristunud punakaslilla koldena, mis perioodiliselt muutub märjaks. Koldest võib leida samaaegselt villikesi, kette ja koorikuid. Kõrva taga paikneva mikroobse ekseemi korral on haiguskoldes kroonilised lõhed, ketendus ja koorikud.

Võimalike allergeenide avastamiseks tehakse haigele nahatestid. Selle ekseemivormi korral võivad allergeenideks olla ka paikselt kasutatavate ravimite komponendid. 

Loe teiste ekseemide kohta pikemalt kliinik.ee-st.