/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/16/6789835t1hfcc0.jpg)
Mõnikord tundub, et lapsi kimbutavad samad probleemid, mis vanemaid. Kas see arvamus aga peab paika ka vaimse tervise probleemide puhul?
Tervisenõu: kas vaimse tervise probleemid võivad olla pärilikud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab kliiniline psühholoog ja MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.
Vaimse tervise probleeme on palju erinevaid ja osal põhjustel on pärilikkuse osakaal suurem kui teistel. Kui vanematel või kaugematel sugulastel on mõni vaimse tervise häire, siis tõstab see tõenäosust, et ka lapsel võib see või ka mõni teine häire kujuneda.
Samas on näiteks ühe raskema häire, skisofreenia puhul tõenäosus, et kui mõlemal vanemal on see haigus, siis lapsel seda häiret ei ole, pisut üle 50 protsendi. Seega on väga suur osa keskkonnal.
Alates sellest, millega ema veel rasedusele ajal kokku puutub, peresuhetel, kiindumussuhte arengul kui ka sellel, milline on keskkond kõige laiemas mõttes. Näiteks kas elatakse linnas või maal, milline on ühiskonnas majanduslik olukord, millisel tasemel on sotsiaalsed suhted ja palju muid pisikesi ja suuremaid tegureid.
Sama kehtib ka paranemise kohta, sest vaimse tervise probleemidest on põhimõtteliselt võimalik kas paraneda või nendega hästi elada, seegi sõltub väga palju lähemast ja laiemast keskkonnast.
Millal pöörduda arsti poole?
Pöörduda võiks siis, kui on kas väga äkiline käitumise, meeleolu, enesetunde muutus, mis segab eluga toimetulekut või üle mõne nädala kestnud muutus, mille puhul on häiritud kas õppimine, töö, suhted, igapäevatoimetustega tegelemine, unerütm või toitumine.
Pöörduda võiks esmalt perearsti poole, psühhiaatriakliinikute valvetuppa, kui on suitsiidimõtted/katsed või psühhoosikahtlus, kui tervisemure ei ole väga pakiline, tasuks aeg panna kinni psühhiaatri vastuvõtule.