Rootsi vahetas sigaretid huuletubaka vastu ja elanike tervisemurede hulk vähenes

Suitsetamisele on vähem kahjulikke alternatiive nagu e-sigaretid või nikotiiniplaastrid. Illustratsioon: Panther Media/Scanpix

Rootsi riigil on õnnestunud tänu kahjude vähendamise poliitikale viia oma elanike seas suitsetamine viie protsendini ning koos sellega on nad viinud miinimumini ka haigestumine surmavatesse tõvedesse.

2016. aasta andmete kohaselt suitsetab Eesti elanikest 21 protsenti, kellest 30 protsenti mehed ja 15,5 protsenti naised. Rootsi on aga aastaid ühekohaliste protsentarvudega hakkama saanud ning viimaste andmete järgi suitsetab Rootsis ainult viis protsenti rahvastikust, kirjutab Business Insider.

Rootsi edust suitsetajate määra vähendamisel on maailmal palju õppida. Põhiliselt on riik kasutanud kahjude vähendamise (harm reduction), mitte surmade ärahoidmise, tehnikat. Kahjude vähendamine põhineb filosoofial, et osa sõltuvusi võib ümbersuunata vähem kahjulike ja mittesurmavate tegevuste poole. Rootsi riik on juba 1980ndatest aastatest tegelenud suitsetamise võõrutamisega, suunates inimesi vahetama sigarette huuletubaka, rootsi keeles «snusi» vastu. Kui umbes 19 protsenti Rootsi meestest kasutab huuletubakat igapäevaselt, siis naistest teeb seda ainult neli protsenti.

Ühtlasi paistab riik silma sellega, et Rootsi meestel esineb Euroopas kõige vähem kopsuvähki, surmaga lõppevates südame- ja veresoonkonnahaigustes ja teistes tubakaga seotud vähi liikide arvestuses. Terviseekspertide arvates sai madal vähitase alguse huuletubaka eksperimendist rohkem kui 30 aastat tagasi. Kuigi snusi kasutajad haigestuvad suuvähki tihedamini kui ülejäänud inimesed, on haigestumine ikkagi väiksem kui suitsetajatel.

Kahjude vähendamine on paljudes lääneriikides vastuoluline lähenemine rahva tervisele, sest juhtorganid ja meditsiiniorganisatsioonid tunnevad kohustust soovitada ainult kahjulike tegevuste täielikku lõpetamist.

Üldine arusaam on, et kui soovitada midagi, mis võib teha halba, kahjustab see lõpuks inimeste tervist, hoolimata sellest, kui palju potentsiaalset kasu meede teha võiks. Seetõttu ei ole lubatud reklaamida huuletubakat kui tervislikumat alternatiivi sigarettidele. Paljudes Euroopa riikides, kaasaarvatud Eestis, ei ole lubatud seda müüa.

Kahjude vähendamist pooldavad rühmitused kinnitavad, et sellised lähenemised nagu Rootsil, on inimeste tervise parandamisel tõhusamad, sest lähtuvad inimest tema praeguses olukorras. Seega ei palu selline kampaania inimestel oma harjumusest täielikult loobuda, vaid pakuvad lihtsamat väljapääsu. Olgu selleks siis e-sigaretid, nikotiiniplaastrid või midagi muud.

Kõige tähtsam on aga, et kahjude vähendamise taktikad aitavad inimestel loobuda eluohtlike haiguste tekitajast - suitsust. «Nikotiin iseenesest ei ole vaenlane. Hoopis tubaka põletamine on,» kirjutas Johns Hopkinsi ülikooli rahvatervise professor David Abrams.

Tervise arengu instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna eksperdi Tiiu Härmi kommentaar:

Tavaline sigaret ja huuletubakas on mõlemad tubakatooted, mis sisaldavad nikotiini ja tekitavad sõltuvust. Seejuures huuletubaka puhul, mida hoitakse pikalt suu limaskesta vastas, imendub ja jääb nikotiin inimese organismi kauemaks. Samuti on tõenäoline, et kehasse jõuab sel viisil rohkem nikotiini. Suitsuvabad tubakatooted, sh ka huuletubakas, on klassifitseeritud kantserogeenseteks ehk vähki tekitavaks ning need sisaldavad 28 erinevat vähki tekitavat ainet. Seega asendatakse suitsetamise asemel huuletubaka kasutuselevõtul üks kahjulik tegevus lihtsalt teisega.